Élie Ducommun
Élie Ducommun | |
---|---|
Élie Ducommun 1902. aastal | |
Sünniaeg | 19. veebruar 1833 Genf |
Surmaaeg | 7. detsember 1906 (73-aastaselt) Bern |
Amet | ajakirjanik |
Autasud | Nobeli rahuauhind |
[muuda Wikidatas] |
Élie Ducommun (19. veebruar 1833 Genf – 7. detsember 1906 Bern) oli Šveitsi rahuaktivist.
Koos Charles Albert Gobat'ga pälvis ta 1902. aastal Nobeli rahuauhinna.
Ducommun sündis kellassepa peres kolmest lapsest noorimana. Vaatamata kõrghariduse puudumisele töötas ta juba 17-aastaselt koduõpetajana, 20-aastaselt keeleõpetajana, siis ajakirjanikuna, 22-aastaselt ajakirja Revue de Genève toimetajana, 1857 Genfi kantoni asekantslerina ja 1862 Genfi kantoni kantslerina.
1865. aastal kolis Ducammon Berni, kus asutas ajakirja Progress. Ta töötas Šveitsi föderaalkantselei tõlgina (1869–1873) ja Jura-Simploni Terasekompanii sekretärina 1873–1891. Tema juhtimisel rajati 1875. aastal Jura–Berni–Luzerni raudtee, mille peasekretär oli Ducommun kuni 1903. aastani, mil Šveitsi valitsus raudtee ära ostis. Just sellel ametikohal töötades teenis Ducommun kapitali, millest hakkas rahastama oma rahualast tegevust.
1867. aastal aitas ta asutada Rahu ja Vabaduse Liigat (Ligue de la paix et de la liberté). Organisatsiooni keskus asus Bernis. 1868 avaldas Liiga bülletääni "Euroopa Ühendriigid" (Les États-Unis d’Europe). Ducommun keeldus oma ametikoha eest palka vastu võtmast, teatades, et soovib sellel kohal töötada ainuüksi idealismist. Tema organisatsioonilised võimed aitasid tal edu saavutada ja ta jäi organisatsiooni direktoriks kuni surmani.
1891 asutas ta koos Charles Albert Gobat'ga Rahvusvahelise Rahubüroo (Bureau international de la paix), esimese valitsusvälise rahvusvahelise rahuorganisatsiooni, mis koordineeris Euroopa patsifistlike organisatsioonide tegevust. Ta valiti selle organisatsiooni juhiks. Tegevuse eest selles organisatsioonis pälviski ta Nobeli rahuauhinna.
1886 avaldas Ducommun luuleraamatu "Viimased naeratused" (Derniers Sourires).
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī