Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917. aastal pärast Oktoobrirevolutsiooni demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete väljatöötamise ja seadusandliku võimu organ (parlament). See pidas oma ainsa istungi 13 tunni jooksul 18.–19. jaanuaril 1918, misjärel bolševikud selle laiali saatsid.

Ülevenemaalise Asutava Kogu tegevuskoht Tauria palee, 1914. aastal

Valimised

Bolševike nimekirja hääletussedel Petrogradi linnas
Valimisplakatid Petrogradis

Pärast keiser Nikolai II troonist loobumist riigivõimu teostama asunud Ajutine Valitsus teatas 2. märtsil 1917, et peab oma peamiseks ülesandeks Ülevenemaalise Asutava Kogu kokkukutsumist.

13. märtsil 1917 moodustas valitsus "Asutava Kogu valimiste põhimääruse" alusel Erinõupidamise, mille koosseisu nimetati "riigiõiguse spetsialistid, statistikateaduse asjatundjad ja teisd asjaomased isikud, samuti [...] poliitilised ja ühiskondlikud tegelased, peamiste poliitiliste parteide ja rahvuslik-poliitiliste liinide esindajad".[1]

Selle organi esimeheks valiti kadettide esindaja Fjodor Kokoškin, liikmeteks professor Vladimir Hessen, akadeemik Aleksandr Lappo-Danilevski ja riigiõiguse magister Boriss Nolde. Töös osalesid kõikide parteide esindajad, sealhulgas ka sotsialistid: bolševikud, menševikud ja esseerid. Töö valimiste ettevalmistamisel algas 25. mail 1917.

14. juunil 1917 otsustas Ajutine Valitsus viia läbi Asutava Kogu valimised sama aasta 17. septembril ja valitud saadikud kokku 30. septembril. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks Eesti aladel oli Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

Praktilist valimiste läbiviimist korraldas Venemaal alates 7. augustist 1917 Ülevenemaaline Valimiskomisjon eesotsas kadett Nikolai Avinov. 9. augustil 1917 viis Ajutine Valitsus valimised üle 12. novembrile ja Asutava Kogu töö alguse 28. novembrile. 23. augustil kinnitas Ajutine Valitsus ka valimiste põhimõtted: need pidid tulema üleüldised, võrdsetel alustel ning salajased.

7. novembril 1917 viisid bolševikud läbi riigipöörde ning kukutasid Ajutise Valitsuse.

Pärast võimuhaaramist kinnitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutise Valitsuse määratud Asutava Kogu valimise tähtajad. Kuna valimiskomisjoni juhiks oli kadettide esindaja, kes keeldus koostööst riigipöörde teinutega, siis 23. novembril vahistati valimiskomisjoni liikmed Rahvakomissaride Nõukogu otsusega neljaks päevaks. Neid süüdistati sabotaažis. Komisjoni esimeheks määrati nüüd bolševik Mihhail Uritski. 28. novembril keeldusid ülejäänud komisjoni liikmed koostööst temaga ja järgmisel päeval saadeti valimiskomisjon laiali.

Suure osa endise Venemaa Keisririigi läänealade (Poola, Leedu, Läti ja Ukraina) okupeerimise tõttu Saksamaa vägede poolt ei toimunud valimised kõigis ringkondades õigeaegselt ja andmed tulemuste kohta on erinevad. Valimistel osales 81 ringkonnast ainult 46. 20 ringkonnas viidi Asutava Kogu valimised üle 15. ja 26. novembrile, 12 ringkonnas viidi valimised üle detsembrisse 1917 või jaanuari 1918. 3 valimisringkonna kohta andmed puuduvad.

Valimisnimekirjad Eestis

Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu Eesti alal oli 7 valimisnimekirja:

Valimisnimekirjad nr 1 ja 5 – Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Tartu Maakonna Maatameeste Saadikute Nõukogu

Valimisnimekirjad nr 1 ja 5

Valimisnimekiri nr 2 – VSDTP Eestimaa bolševike Tallinna komitee ja "maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee"


Valimisnimekiri nr 3 – Eesti Tööerakond

Valimisnimekiri nr 4 – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Valimisnimekiri nr 6 – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ja Eesti Talurahva Liit[2]

Valimisnimekiri nr 6
  • Aadu Birk – advokaat, talurahvaliidu Harjumaa komitee esimees, maapäeva saadik Harjumaalt, Tallinna linnavolinik
  • Jüri Jaakson – endine Viljandi advokaat ja Eestimaa abikomissar, maapäeva saadik Haapsalu poolt ja maapäeva abiesimees
  • Volrad Mikkelsaar – Tartumaa uus rahvakoolide inspektor, maapäeva saadik Võrumaalt
  • Jaan Sitska – ajalooteadlane, endine Eesti Postimehe toimetaja, Tallinna Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse liige
  • Herman Kask – Eestimaa talurahvaliidu kubermangukomitee liige, maapäeva saadik Virumaalt, maapäeva peasekretär
  • Johannes Reinthal – Harju maakonnavalitsuse esimees, Tallinna Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse juhatuse esimees
  • Robert Berendsen – Harju maakonnanõukogu liige, endine omavalitsustegelane Järvamaalt
  • Julius Reintam – väiketalupidaja Hageris, Eesti talurahvaliidu Harjumaa komitee liige, maapäeva saadik Harjumaalt.

Valimisnimekiri nr 7 – Eesti Demokraatlik Blokk (Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Maarahva Liit)[3]

Valimisnimekiri nr 7
  • Jaan Tõnisson – õigusteaduste kandidaat, I. riigivolikogu liige, viiburianlane [sic!], Postimehe peatoimetaja Eesti maapäeva liige
  • Konstantin Päts – õigusteaduste kandidaat, Eesti väeosade ülemkomitee juhataja, Eesti maapäeva liige, Eesti maavalitsuse esimees
  • Jaan Poska – vannutatud advokaat, Eestimaa kubermangukomissar
  • Karl Parts – vannutatud advokaat, II. riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige
  • Peeter Põld – Eesti kooliõpetajate keskliidu liige, Eesti maapäeva liige
  • Jaan Temant – vannutatud advokaat, II riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige
  • Heinrich Koppel – dr. med., Tartu Ülikooli professor, Eesti Arstiseltsi esimees, Liivimaa linnade hüpoteki Seltsi juhataja
  • Jaan Hünerson – agronoom, Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi asjaajaja, Põllutöölehe toimetaja.
  • Johan Kalm – agronoom, Eestimaa Põllutöö Keskseltsi eriteadlane, Eesti maapäeva liige
  • Adam Bachman – õigusteaduste kandidaat, Eesti Kirjastuseühisuse juhataja
  • Jüri Parik – vannutatud advokaadi abi, Tartu linnavolikogu liige
  • Jaan Speek – rahvakooliõpetaja, kirjanik ja luuletaja (Leidin)

Eestlaste nimekiri Peterburi kubermangus

Petrogradi kubermangu valimisnimekirjad

Lisaks oli eestlastel ka oma nimekiri Peterburi kubermangu ringkonnas. Sellesse kuulusid:[4]

Valimistulemused

Valimistes osales 44 443 000 inimest (üldarv ca 90 000 000 elanikku Venemaa territooriumil). Antud hääled jagunesid järgmiselt: bolševikud 25%, esseerid 58%, kadetid 13% ja menševikud 4%. Valiti 715 Asutava Kogu liiget. Protsentuaalselt said bolševikud linnades 36,5% ja esseerid 14,5% häältest. Sõjaväes said bolševikud 41%, esseerid 40%, kadetid aga ainult 2% häältest; linnagarnisonides, mis asusid suurtes keskustes, oli bolševikel oluline enamus: Põhjarindel 61%, Läänerindel 67%, Balti laevastikus 57,5%.

Eestimaalt ja Liivimaa Eesti poolelt valiti Venemaa Asutavasse Kogusse:[5]

  • Jaan Anvelt
    Jaan Anvelt
  • Jaan Tõnisson
    Jaan Tõnisson
  • Hans Pöögelmann
    Hans Pöögelmann

Liivimaa Läti poolelt valiti [6]

  • Jānis Bērziņš-Ziemelis – sotsiaaldemokraat
  • Jānis Goldmanis – Läti Põllumeeste Liit
  • Kārlis Pētersons – sotsiaaldemokraat
  • Fricis Roziņš – sotsiaaldemokraat

Asutava Kogu tegevus

Viited

  1. ↑ «Вестник Временного правительства», 1917, 28 марта)
  2. ↑ Teataja, nr.248, 8. november 1917, lk 1
  3. ↑ Teataja, nr.252, 10. november 1917, lk 1
  4. ↑ Teataja, nr. 248, 6. november 1917, lk 3
  5. ↑ Всероссийское Учредительное Собрание». М.—Л., 1930, с. 116—138 (ru:Список членов Учредительного собрания)
  6. ↑ [1]