1100

1100. aasta

Sajandid: 10. sajand - 11. sajand - 12. sajand

Aastakümned: 1050. aastad 1060. aastad 1070. aastad 1080. aastad 1090. aastad - 1100. aastad - 1110. aastad 1120. aastad 1130. aastad 1140. aastad 1150. aastad

Aastad: 1095 1096 1097 1098 1099 - 1100 - 1101 1102 1103 1104 1105

Sündmused maailmas

  • 24. veebruar – Huizong sai Hiina keisriks.
  • 15. märts – rajati Wrocławi piiskopkond.
  • 5. august – Henry I krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.
  • 10. september (arvatav kuupäev) – Theodoricus sai vastupaavstiks.
  • 25. detsember – Balduin I (Baudoin I) Boulogne'ist krooniti Petlemmas Jeesuse sünnikirikus Jeruusalemma kuningaks.
  • Islandil otsustas Althing, et seadused tuleb kirja panna.
  • Inglismaa anti välja vabaduste harta.
  • Kalmar sai kaubalinnaõigused.
  • Udalschak von Stille und Heft asutas Steitenstetteni kloostri.
  • Krahv Ottwin von Pustertal asutas Sankt Georgeni kloostri.
  • Piiskop Johannes von Speyer pühitses Sinsheimis augustiini kloostri ümber benediktlaste kloostriks.
  • Lothar von Supplinburg sai Saksi krahviks.
  • Otto II sai Dießeni krahviks.
  • Bernard Valence'ist sai Antiookia ladina patriarh.
  • Krahv Friedrich I. von Schwarzenburg sai Kölni peapiiskopiks.
  • Gerard sai Yorki peapiiskopiks.
  • Burchard von Lechsgemünd sai Utrechti piiskopiks.
  • Czesław sai Krakówi piiskopiks.
  • Balduin ja Kuno said Strasbourgi piiskopiks.
  • Hugo sai Bozen-Brixeni piiskopiks.
  • Guillaume sai Aire'i piiskopiks.
  • Étienne de Garlande sai Beauvais' piiskopiks.
  • Hugues sai Châlonsi piiskopiks.
  • Adelgaire I sai Albi peapiiskopiks.
  • Boemondo Tarantost võeti lahingus vangi.
  • Berberid said Põhja-Aafrikas võimu enda kätte.
  • Filosoof ja teoloog Pierre Abélard läks õppima Champeaux' Guillaume'i juurde.
  • Tulevane Saksa-Rooma keiser Lothar III abiellus Richenza von Northeimiga.
  • Tulevane Prantsusmaa kuningas Louis VI sai oma isa Philippe I kaasvalitsejaks.
  • Tankred sai Antiookia regendiks.
  • Essert-Pittet'd mainiti esimest korda kirjalikult.
  • Aachi, Bühlenhausenit, Calmbachi, Dembachi, Eberdingenit, Fautenbachi, Hohenheimi, Kieselbronni (6. jaanuar), Muddenhagenit, Nussdorfi, Oberackerit, Obersteetenit, Opherdicket, Raabsi linnust, Rot an der Roti, Sachsendorf bei Calbet, Sindlingeni, Zaisersweiherit (6. jaanuar), Tannheimi ja Wurmlingeni mainiti ürikutes esimest korda.
  • Bonvillarsi mainiti esimest korda kirjalikult.
  • Chraberce, Skršíni, Tursko ja Vražkovi küla mainiti esimest korda.
  • Londonis oli umbes 20 000 elanikku.

Sündinud

  • Qinzong, Hiina keiser
  • Mary ja Eliza Chulkhurst, Siiami kaksikud
  • Geber, matemaatik
  • Otto Canella, Monaco vürstide esiisa


Surnud

  • 20. juuni – Guillaume I, Neversi krahv, Auxerre'i krahv, Tonnerre'i krahv
  • 18. juuli – Godefroy Bouillonist, Esimese ristisõja juht
  • 2. august – William II Rufus, Inglismaa kuningas (Walter Tirel tabas teda jahil noolega)
  • 3. august – Otto von Büren, Strasbourgi piiskop
  • 8. september – Clemens III, vastupaavst
  • 22. oktoober – Břetislav II, Böömi vürst
  • Zhezong, Hiina keiser
  • Adelheid von Orlamünde-Weimar, pfaltskrahv Heinrich II von Laachi abikaasa
  • Godefroy, Mortagne'i krahv
  • Adalbert I von Eurasburg, Noritali krahv
  • Johannes VI, Aleksandria patriarh
  • Thomas I, Yorki peapiiskop
  • Lambert III, Krakówi piiskop
  • Balduin, Strasbourgi piiskop
  • Anto, Bozen-Brixeni piiskop
  • Philippe I de Champagne, Châlonsi piiskop
  • Friedrich, Hersfeldi kloostri abt
  • Naropa, India budistlik müstik ja munk
  • Huitang Zuxin Maidō Soshin, budistliku Ōryo koolkonna patriarh
  • Bernold Konstanzist, kroonik
  • Domingo García, palverändurite vastuvõtja

Valitsejad