1765 : Sündmused maailmas, Sündmused Eestis, Sündinud, Surnud Wikipedia

1765

Sündinud 1765 • Surnud 1765 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 17. sajand | 18. sajand | 19. sajand | ►
◄ | 1730. aastad | 1740. aastad | 1750. aastad | 1760. aastad | 1770. aastad | 1780. aastad | 1790. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1761 | 1762 | 1763 | 1764 | 1765 | 1766 | 1767 | 1768 | 1769 | ► | ►►

1765. aasta (MDCCLXV) oli 18. sajandi 65. aasta.

Sündmused maailmas

22. märts – Suurbritannia parlament võttis vastu tempelmaksuseaduse "Stamp Act" Ameerika kolooniate maksustamiseks.
29. mai – Venemaa keisriks sai Peeter I pojapoeg Peeter II.
James Watt konstrueeris universaalse aurumasina.
Pariisis avati esimene restoran.
Katariina II andis välja ukaasi, mille kohaselt tohtisid Venemaal viina valmistada ainult aadlikud.
Johann Wolfgang von Goethe asus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima.
Wolfgang Amadeus Mozartil oli elu rängim nakkushaigus (tõenäoliselt tüüfus, millega võis kaasneda kopsupõletik).

Sündmused Eestis

6. veebruar (vkj 26. jaanuar) – Liivimaa maapäeva avamisel pöördus rüütelkonna poole Liivimaa kindralkuberner George Browne, kes nõudis maapäevalt talurahva olukorra parandamist^[1]. Peamiseks hädaks pidas ta talupoegade omandiõiguse puudumist^[1].
4. märts (vkj 21. veebruar) – kaotati Saaremaa provintsiaalne iseseisvus; saar liideti Liivimaa kubermanguga ja sai maakonna staatuse, säilitades samal ajal iseseisva maksusüsteemi, rüütelkonna ja kirikuorganisatsiooni.
23. aprill (vkj 12. aprill) – Liivimaa kindralkuberner George von Browne avaldas patendi Liivimaa talupoegade kohta. Talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt käsutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu.
29. aprill (vkj 18. aprill) – Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi, mis nägi ette kooli asutamise igas vähemalt viie adramaa suuruses mõisas ja kihelkonnakooli asutamise igas kihelkonnas. Õppetöö pidi koolis kestma mardipäevast lihavõtteni. Vanemad, kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid, võisid oma lapsi kodus õpetada. Need, kellel kodus õppida polnud võimalik, pidid kooli minema. Määratleti köstrikoolide tegevusvaldkond ja mõisnike kohustused koolimajade ehitamiseks ning nõuti köstritelt jüripäevaks aruannet õpilaste arvu ja edasijõudmise kohta. Talupoegadest koolmeistrid soovitati vabastada mõnest mõisakohustusest.
Juunis põgenes Paldiski sadama ehitustöödelt 19 sunnitöölist (sh Mihhaila Petrovi), kes seejärel kuulutati võimude poolt tagaotsitavaks süüdistatuna 10 mõrvas, 20 röövimises ja 3 süütamises^[1].
Toimus Liivimaa Maapäev. Liivimaa kindralkuberner George von Browne esitas Maapäevale arutamiseks 11 ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Maapäev tegi esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. Browne andis välja kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talupoegade karistamise ülempiiriks määrati 30 vitsa- või kepihoopi. Maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Jacob Andreas Zimmermann koolikorralduse kava.
Laevas asutati mõisakool.
Puiatul asutati vallakool.
Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeli algatusel asutati koolid Adaveres, Vana-Põltsamaal, Uue-Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul, Pajusis ja Kalanal.
Luunjas avati külakool.
Ardu kool hakkas regulaarselt tööle.
Läänistes asutati külakool.
Kammeris avati kool.
Tartu raad andis välja pulmamäärustiku, mis lubas kodanikel kasutada viiuleid ja metsasarvi ning aguli elanikel teha harilikku muusikat kahe viiuliga ja ka torupilliga. Trompetid ja timpanid olid lubatud ainult Tartu Suure Gildi liikmetele.
Valmis Sargvere mõisa härrastemaja.
Rajati esialgne Osmussaare tuletorn, mis oli tehtud kivist.
Emmaste kihelkonnas Lepiku külas Aadu talus ehitati praegune Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talu ait (dateering).