1819

1819. aasta (MDCCCXIX) oli 19. sajandi 19. aasta.

Sündmused Eestis

• 7. aprill (vkj 26. märts) – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.^[1] Sellega kaotati Liivimaal pärisorjus.
• 6. mai (vkj 24. aprill) – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord.^[1] Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis põhines vabalepingul.^[1]
• 17. november (vkj 5. november) – keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide ettevalmistamiseks.^[2]
• Sel aastal olid ilm ja saak erakordselt head, nii et 1819. aasta kujunes üheks sajandi külluslikumaks.^[1]
• Liivimaa kreisilinnades kadus pärast uue käsitöökorralduse juurutamist tsunftisuletus.^[1]
• Tallinna pliiatsi- ja kriidivabrikut käitav ettevõte Luther, Buller, Mickwitz ja Ko leiutas uue koorimisviisil põhineva vineerilõikamise tehnoloogia.^[1]
• Tartus valmis suur kivist kaubahoov, kus oli 40 poodi.^[1] Hoovi valmimine tähendas ühtlasi ka Emajõe-äärsete puuputkade aja lõppu.^[1]
• Baltisakslaste Revaler Theateris kanti ette esimene eestikeelne lavatükk: Peter Andreas Steinsbergi kirjutatud "Häbbi sellel, kes petta tahhab".^[3]
• Kristjan Jaak Peterson hakkas õppima Tartu Ülikoolis. Temast sai esimene selle ülikooli üliõpilane, kes avalikult teadvustas oma eesti päritolu.

Sündmused maailmas

• ...

Sündinud

• 14. jaanuar – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog
• 24. mai – kuninganna Victoria
• 16. mai – Johann Voldemar Jannsen
• 5. juuni – John Couch Adams, inglise astronoom
• 22. detsember – Franz Abt, saksa helilooja ja dirigent

Surnud

• 18. jaanuar – August Wilhelm Hupel, pastor, kodu-uurija ja publitsist
• 19. august – James Watt, šoti insener

Viited