5. Üksik Jalaväepataljon

5. Jalaväepolk
5. Üksik Jalaväepataljon
Tegev 1918–1940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti sõjavägi
Haru Eesti maavägi
Liik jalavägi
Suurus polk/pataljon
Osa 1. Diviis
Garnison/staap Rakvere, Kasarmud Nortsu tee 3
Tähtpäevad 21. november 1918
Lahingud

Eesti Vabadussõda

  • Viru rinne
Ülemad
Praegune ülem -

5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.

Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.

Väeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.

Juhtkond ja koosseis

  • 21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem
  • 10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem
  • 1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem
  • märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt[1], 5. Jalaväerügemendi ülem,
  • – 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem
  • 1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem

5. Jalaväepolk Vabadussõjas

5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik Nikolai Reegi poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes Viru rindel.

1920–1940

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused Rakveres. Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 pataljonisuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando. Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades Tallinna tn 3 ja 3-a ning endistes Rakvere mõisahoonetes.

1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga Sakala Partisanide Pataljon. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.

1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3).[3][4][5] 5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast Rakvere sõjaväelinnakust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid. Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile 1. diviisi 2. suurtükiväegrupp ja lennuväe eskadrill nr 1 koos lennukiangaaride ja komandopunktidega. Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine (ohvitseride kasiino, 2. suurtükiväegrupi staap kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist. 1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises Rakvere Õpetajate Seminari hoones 1. diviisi staap.

 Pikemalt artiklis Üksikud jalaväepataljonid

5. Üksik Jalaväepataljon

Seoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati rügement ümber 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Oskar Johann Percy Schmidt
  2. ↑ EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson
  3. ↑ Mart Kalm, LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND, Tallinn 2010, leht 21
  4. ↑ Nortsu tee kasarmu pildid[alaline kõdulink]
  5. ↑ 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22
  • v
  • r
Rahvaväe diviisid
1. Diviis  • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud pataljonid
Kaitsepataljonid
Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon •
Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon  • Tallinna 3. kaitsepataljon  • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon  • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon  • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused
Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis
Laiarööpmelised soomusrongid:
Kitsarööpmelised soomusrongid:
Soomusautod, Soomusautode Kolonn:
Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis:
Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6
KRSR nr. 1  • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4  • KRSR nr. 5
Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud
kindluse raskesuurtükivägi
positsioonipatareid
1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk •
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei
kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude
Läänemere laevastiku divisjon
Peipsi laevastiku divisjon
rannapatareid
Eesti Meredessantpataljon
Vambola • Lennuk  • Lembit • Meeme •
Taara • Uku  • Vanemuine  • Tartu • Ahti
Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3  • Naissaare rannapatarei nr. 4  • Naissaare rannapatarei nr. 5  • Suuropi rannapatarei nr. 6