Adolf Rammo

Adolf Rammo (25. november 1922 Narva – 2. veebruar 1998 Tallinn) oli eesti luuletaja ning laste- ja noorsookirjanik.

Elulugu

Adolf Rammo sündis Narvas käsitöölise pojana. Ta õppis aastatel 1930–1934 Narva Kreenholmi algkoolis, 1934–1937 Narva progümnaasiumis, 1937–1940 Narva Tööstuskoolis ja 1940–1941 Tallinnas Riigi Tööstuskoolis, mille lõpetas lukksepana.

1941. aastal mobiliseeriti Adolf Rammo Punaarmeesse ja saadeti Kaasanisse tööpataljoni, hiljem võttis Teisest maailmasõjast osa Eesti laskurkorpuse koosseisus.

Demobiliseeriti 1946. aastal, töötas seejärel Tallinnas kokana, transporditöölisena ja Ilmarises katelsepana. 1953–1957 oli ajakirjanik Eesti Raudteelase ja Harju Elu toimetuses. Alates 1957. aastast oli kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige oli alates 1971. aastast.[1]

Looming

Esimene Adolf Rammo luuletus ilmus ajakirjanduses 1947. aastal. Ühtekokku avaldas ta 5 luulekogu ja 10 lasteluulekogu. Ta on avaldanud ka poeemid "Kaks Adolfit. Murelik poeem" (1969) ja "Püha öö plagiaat" (kogumikus "Poeemipõimik", 1979).

Kõige tähelepanuväärsema osa Adolf Rammo loomingust moodustab noorsoojutustuste triloogia "Šahh Madan" (1970), "Hundipassiga koolipoiss" (1973, 2. trükk koos eelmisega 1985) ja "Kibekäppade küpsetuskojas" (1974), milles kujutatakse teismelise nooruki elu 1930. aastate Narvas.

1973. aastal ilmunud noorsoojutus "Kusagil Kureküla küngastel" kujutatakse maaelu.

Luulekogud

  • "Lapsepõlv" (1957)
  • "Kodusel pinnal" (1960)
  • "Naeratused" (1964)
  • "Valusad värsid" (1977)
  • "Läbi mitme värava" (1982, valikkogu)

Lasteluule

  • "Ole ikka mees!" (1961)
  • "Vallatud värsid" (1964)
  • "Pisike tragi" (1966)
  • "Lapse laulud" (1968)
  • "Õnnelik jahiretk" (1970)
  • "Naeruvigurid" (1972, valikkogu)
  • "Jõmm-valepoiss" (1977)
  • "Patsi-patsi päikesele" (1979)
  • "Silm sirkel, nina vinkel" (1980)
  • "Priidu portreed" (1982)

Isiklikku

Adolf Rammo oli abielus lastekirjanik Helju Rammoga.

Viited

  1. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 440–441