Alaleütlev kääne

Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.

Eesti keel

Alaleütleva käände tunnused on le ja lle (ainult kolme asesõnaga: mu/lle, su/lle ja ta/lle).

Alaleütleva käändega väljendatakse:

  • sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale;
  • tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;
  • tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale;
  • adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära;
  • kogejat, nt Mulle meeldib siin elada.

Alaleütlev kääne väljendab verbide rektsioonilise laiendina:

  • kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule;
  • hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri;
  • või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle.[1]

Alaleütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[2]

Viited

  1. ↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.