Antarktika

Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast.

Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared ja Lõuna-Shetlandi saared.

Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001.

Kliima

Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes. Sellele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja madal sademete hulk. Rannikuäärsetel aladel on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid.

Kliimadiagrammid

• 
  Presidente Eduardo Frei polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Novolazarevskaja polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Molodjožnaja polaarjaama kliimadiagramm
• 
  McMurdo polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Davise polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Casey polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Bellingshauseni polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Arturo Prati polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm
• 
  Orcadase polaarjaama kliimadiagramm

Eestlasi Antarktikas

Kogumiku "Nabakirjad", Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi kodulehe andmed^[1]

• 1957–1958 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval Ob 26-aastane Ivar Murdmaa.
• 1957–1958 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia.
• 1963–1965 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ja pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes on käinud lõunapoolusel.
• 1967–1968 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona.
• 1963–1964, 1967–1968 ja 1972–1973 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman.
• Aastatel 1965–1968 ja 1968–1970 talvitus Molodjožnaja ja Bellingshauseni jaamas Enn Kreem. Kogetu põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.
• 1968–1970 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas Andres Tarand, hilisem keskkonnaminister, peaminister, Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi liige.
• 1968–1969 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos Mati Kasega valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa".
• 1971–1972 talvitus Molodjožnaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul.
• 1971–1972 ja 1982–1984 talvitus roomikmasinate mehaanik-juhina Molodjožnaja ja Novolazarevskaja jaamas Ivan Zevnerov.
• 1971–1972 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes Enderby ja Mac Robertsoni maa piirkonnas Jüri Martin.
• Ainsa eestlasena on neli korda Antarktikas talvitunud Vello Park. 1972–1974 oli ta Molodjožnaja jaamas meteoroloog, 1975–1977 ja 1977–1979 Mirnõis aerometeoroloog ja 1981–1983 Vostokis meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta, kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös. Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni.
• 1983–1984 ja 1987–1988 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann.
• 1972–1973 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnajas Enn Kaup. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul.
• 1981–1983 oli Mirnõis ja 1987–1988 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik.
• 21. jaanuaril 1996 seilas Eesti Mereinstituudi poolt Kanada polaarturismi firmale Marine Expeditions renditud ökoturismilaev "Livonia" Marguerite'i lahele Antarktika lähedal. Sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimene Eesti lipu all olnud laev, mis käinud nii kaugel lõunapolaarjoone taga. Kapteni teadusabina naasis Antarktikasse Vello Park [1], laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.^[2]
• Detsembrist 2010 veebruarini 2011 osalesid Antarktise ilmastiku uurimisel Tartu Ülikooli geograafia instituudi doktorant Timo Palo ja meteoroloogiadoktor Priit Tisler, kes töötasid Kuninganna Maudi maal Soome meteoroloogiainstituudi Aboa uurimisjaamas.^[3][4]
• 2013. aasta juunist augustini töötas Antarktikas meteoroloogiadoktor Priit Tisler. Peamiseks ülesandeks olid atmosfääriuuringud, kasutades selleks spetsiaalseid mehitamata õhusõidukeid ehk UAV-sid. Reis toimus saksa teaduslaeva-jäämurdjaga Polarstern.^[5]
• 2014. aasta novembrist 2015. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler.
• 2016. aasta detsembrist 2017. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler.
• 2017. aasta novembrist 2018. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2017 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
• 2018. aasta detsembrist 2019. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2018 ekspeditsiooni ülem).^[6][7][8][9]
• 2019. aasta 29. detsembril jõudis Tanel Tuuleveski esimese eestlasena suuskadel lõunapoolusele, pärast 35 päeva kestnud soolomatka, mille jooksul ta läbis 940 km.
• 2019. aasta detsembrist 2020. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2019 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
• 2021. aasta novembrist 2022. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2021 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
• 2022. aasta novembrist 2023. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2022 ekspeditsiooni ülema asetäitja).^[10]
• 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor Priit Tisler (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2023 ekspeditsiooni ülema asetäitja).^[11]

Vaata ka

• Antarktis
• Antarktika laam
• Arktika
• Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Viited

Kirjandus

• Tiit Kaivo ja Enn Kaup "Nabakirjad" (Sarjast "Maailm ja mõnda"), Olion 1992
• Rein Vahisalu "Laevaarstina Antarktikas", BNSi kirjastus 1998, ISBN 9985-883-05-5
• Rein Vahisalu "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas", Varrak 2004, ISBN 9985-3-0836-0

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Antarktika

• Antarktika lepingu tekst
• Enn Kaup. Eestist pärit Antarktika uurijatest Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd. 1998, lk 117–138
• Enn Kaup. Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad Eesti Loodus 02-03/2003
• Enn Kaup. Polaarklubi ja Eesti polaarfond
• Antarktika: Külas on Enn Kreem ja Priit Tisler (Raadio Kuku, Meretund 2015-12-19)
• Tartu meteoroloog Priit Tisler juhtis Soome polaarretke (ETV, Pealtnägija 2019-02-27)
• Priit Tisler. Ekspeditsioonil Antarktikas (Vikerraadio 2019-03-18)
• Antarktika suvi ja talv. Polaaruurija Priit Tisleri ja kitarrivirtuoos Jaak Sooääre õhtu (Looduse Omnibuss 2019-03-18)
• Priit Tisler külas Marek Strandbergil (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2019-06-02)
• Antarktika jääkiht pakseneb – kus on siis kliimasoojenemine? Priit Tisler ja Marek Strandberg (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2023-05-02)
• Polaarteadlane Priit Tisler: Antarktikas on karmid reeglid (ETV, Ringvaade 2024-04-09)