Apokrüüfid
Apokrüüfid (ka apokriiva, apokriivaraamatud; kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja algkristlikud teosed.
Apokrüüfsed evangeeliumid pole kiriku vaimulike poolt ära peidetud saladokumendid (nagu mõnikord arvatakse), vaid erinevatelt algkristlikelt rühmitustelt pärinevad tekstid, millest mõned (nt Peetruse evangeelium) on olnud mõnes piirkonnas ja lühemat aega ka ametlikult tunnustatud (kanoonilised).
Katoliiklased kasutasid sõna apokrüüf asemel deuterokanoonilised ehk piiblivälised kirjad. Tänapäeval teoloogid enam ei rõhuta mõiste seotust konfessiooniga.
Protestantliku käsitluse kohaselt on Vana Testamendi apokrüüfideks:
- Juuditi raamat
- Saalomoni tarkuseraamat
- Toobija raamat
- Paaruki raamat
- Jeesus Siiraki tarkuseraamat
- Makabite 1. raamat
- Makabite 2. raamat
- Estri raamatu lisad,
- Susanna ja Taanieli lugu
- Asarja palve ja Kolme mehe kiidulaul
- Peel ja Lohemadu,
- Sibüllide ennustused,
- Eenoki raamat
- Moosese taevaminek,
- 12 patriarhi testament
- Jesaja taevaminek ja nägemus
- Paaruki ilmutusraamat
- Aabrahami ilmutusraamat
- Eelija ilmutusraamat.
Protestantliku käsitluse kohaselt on Uue Testamendi apokrüüfideks:
- Heebrealaste evangeelium
- Egiptlaste evangeelium
- Peetruse evangeelium
- Tooma evangeelium
- Noorema Jaakobuse evangeelium
- Apostlite retked
- Nikodeemuse evangeelium
- Pauluse teod
- Johannese teod
- Andrease teod
- Pseudo-Kleemensi kirjad
- Peetruse ilmutusraamat
- Pauluse ilmutusraamat
Vaata ka
Vana Testamendi apokrüüfid
Apokrüüfilised/deuterokanoonilised raamatud olid teosed, mis olid lisatud Septuagintasse (kreekakeelne tõlge Heebrea Piiblist, lühendatult LXX) või Vulgata tõlgetes, kuid mis ole arvatud juutide ja protestantide Vana Testamendi kanooniliste raamatute hulka. Kõiki sisalduvaid teoseid on ühe või rohkema kristliku kogukonna poolt peetud erinevatel aegadel ja eri kohtades kanooniliseks, kuid mitte kõigi poolt.
