Arnold Sommerfeld

Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (1868–1951)
Sündinud 5. detsember 1868
Königsberg, Preisi kuningriik
Surnud 26. aprill 1951 (82-aastaselt)
München, Lääne-Saksamaa
Elukoht Saksamaa
Kodakondsus Saksa
Alma mater Königsbergi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
Töökohad Göttingeni Ülikool
Clausthali Tehnikaülikool
RWTH Aacheni Ülikool
Müncheni Ülikool
Tuntumad õpilased
Loend
Werner Heisenberg
Wolfgang Pauli
Peter Debye
Paul Sophus Epstein
Hans Bethe
Ernst Guillemin
Karl Bechert
Paul Peter Ewald
Herbert Fröhlich
Erwin Fues
Helmut Hönl
Ludwig Hopf
Walther Kossel
Adolf Kratzer
Alfred Landé
Otto Laporte
Wilhelm Lenz
Rudolf Peierls
Walter Rogowski
Rudolf Seeliger
Heinrich Welker
Gregor Wentzel
Tunnustus Matteucci medal (1924)
Max Plancki medal (1931)
Lorentzi medal (1939)
Oerstedi medal (1949)

Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (saksa hääldus: ˈzɔmɐˌfɛlt; 5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas. Oli Londoni Kuningliku Seltsi välisliige.[1]

Töö juhendajana

Ta oli õpetaja ja mentor paljudele õpilastele teoreetilise füüsika uuel ajajärgul. Ta juhendas paljude Nobeli auhinna võitjate doktoritöid füüsikas ja keemias (ainult J. J. Thomsonit võib temaga mentorluse vallas võrreldavaks pidada). Juhendas näiteks Werner Heisenberg'i, Wolfgang Pauli, Peter Debye doktoritöid.

Panus teadusesse

Ta tutvustas teise kvantarvu (orbitaalkvantarv) ja kolmanda kvantarvu (magnetiline kvantarv). Tema panuseks peetakse ka peenstruktuuri konstandi tutvustamist ja röntgenikiirte lainete teoorit.

Tunnustus

Sommerfeldi esitati Nobeli auhinnale 84 korda, mis suurim esitamiste arv. Talle järgneb esitamiste poolest Otto Stern, keda esitati 82 korda.[2]

Viited

  1. Born, Max (1952). "Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld. 1868-1951". Londoni Kuningliku Ühingu liikmete järelehüüded. 8 (21): 274–296. DOI:10.1098/rsbm.1952.0018. JSTOR 768813.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2019. Vaadatud 14.10.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)