Artur Rinne

Artur Rinne
Sünniaeg 25. september 1910
Narva
Surmaaeg 31. jaanuar 1984
Tallinn
Rahvus eestlane
Artur Rinne haud Metsakalmistul

Artur Rinne (25. september 1910 Narva – 31. jaanuar 1984 Tallinn) oli eesti laulja, lavastaja ja telerežissöör.

Elulugu

Artur Rinne oli aastatel 1929–1934 Estonia ooperikoori laulja, 1934–1938 ja 1941–1944 sama teatri solist. Pärast Estoniast lahkumist 1938. aastal oli ta Esto-Muusika muusikariistade ja -tarvete äri müüja ("Kas soovite kuulda minu plaati, või laulan teile ise ette?")[1].

Teise maailmasõja lõpus 1944. aastal Artur Rinne mobiliseeriti, ta läbis Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri sõjakirjasaatjate kursused ja teenis 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi Sõjakirjasaatjate rühmas[2], koos Jüri Remmelgase, Agu Kase, Avo Keerendi ja Karl Gailitiga.

Sõjajärgsetel aastatel 1945–1949 oli Artur Rinne Vanemuise teatri lavastaja.

Aastatel 1950–1956 viibis ta represseerituna Jertsevo vangilaagris Arhangelski oblastis Põhja-Venemaal.

Aastatel 1956–1970 töötas Artur Rinne Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis režissöörina, 1947–1950 ja 1971–1980 oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatritegelaste kvartalisse.

Tunnustus

Albumid

  • Artur Rinne (bariton), Melodija 1984

Isiklikku

Artur Rinne tütar on arst ja rahvatantsujuht Mallika Koel.[3]

Mälestusteraamatud

  • Kui ma olin väiksekene, 1969; 2. trükk 1973
  • Laulud ja aastad, 1972; 2. trükk 1973
  • Ja kägu kukub ra'al, 1980
  • Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal. Järelsõna: Arne Mikk. Eesti Päevalehe ja Akadeemia raamatusari Eesti Mälu, Tallinn 2010, 320 lk; ISBN 9789949452576

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Artur Rinne müüb oma häält. Esmaspäev, 10.09.1938, nr 37, lk 1
  2. ↑ Mart Laar, Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas : ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused. Tallinn : Grenader, 2007 366 lk. ISBN 9789949422500
  3. ↑ Alo Lõhmus. Artur Rinne tütar: Ütlesin isale aastaid "onu". Maaleht/Delfi, 24.09.2010.

Kirjandus

  • Laulab Artur Rinne (23 lauluteksti nootidega). Eesti Raamat, Tallinn 1973, 48 lk
  • "Artur Rinne mälestused Estonia Teatrist" (lühendatud intervjuu Eesti Raadiole) – Muusikaleht 1998, nr 1 ja 2
  • Artur Rinne 100. 166 laulu. Koostas ja kirjastas Inda Kõiva, 2009, 240 lk
  • Artur Rinne, "Pääsukestest. Meenutus Arhangelski oblastist". Järelsõna: M. O. (= Mart Orav) – Akadeemia 2010, nr 9, lk 1593–1603
  • Mu armas Väike! Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist. Koostaja: Risto Lehiste, eessõna: Mati Põldre. Sari Elavik, nr 12. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 2010, 144 lk; ISBN 9789949907120

Allikad

  • EE 14. köide, lk 429

Välislingid

  • Portreefilm "Meie Artur" (autorid Grigori Kromanov ja Mati Põldre, Eesti Telefilm 1968) ETV2 arhiivis
    • Meie Artur, ERR, Digihoidla
  • Tiit Merisalu, "Rinne laulis end rahva südamesse" (filmist "Meie Artur") – Postimees 8. juuni 1999
  • Rein Veidemann. Taas üks kild Eesti saatuseloost – Artur Rinne Postimees.ee, 3. aprill 2009
  • Kaire Kenk. Artur Rinne 100 – legend juba eluajal. Õhtuleht, 25. september 2010
  • Artur Rinne. "Kolm lille". YouTube.com