Arved Paul

Arved Paul (25. oktoober 1913 Tõstamaa – 29. juuli 1960 Haapsalu) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal 1936 Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Aastatel 1933–1937 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, aastatel 1940–1941 õppis ta arstiteaduskonnas. Teoloogilist stuudiumi jätkas ta aastatel 1943–1944. Aastal 1944 oli ta Saksa armees (untersturmführer), aastatel 1944–1946 oli ta vangistatud. Aastatel 1946–1947 oli ta Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse jutlustaja. Ordineeriti 11. detsembril (3. advendil) 1947 õpetajaks.^[1]

Ta oli aastatel 1947–1950 Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse õpetaja. Aastatel 1950–1953 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Aastal 1953 arreteeriti ta uuesti Nõukogude repressiivorganite poolt, aastal 1956 oli ta Eestis tagasi. Aastatel 1956–1960 oli ta Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja, lisaks sellele hooldas ta aastatel 1957–1960 Martna Püha Martini kogudust.^[2]

Arved Paul on kirjutanud vaimulikku luulet.

Isiklikku

Tema poeg Toomas Paul on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr. theol; vend Ilmar Paul oli Nõukogude sõjaväelane, polkovnik, teine vend Arnold Paul oli Pärnus kooliõpetaja.