Aserbaidžaani köök

Aserbaidžaani köök (Azərbaycan mətbəxi) on väga mitmekesine toidu valmistamisviiside ja retseptide külluse poolest. On teada vähemalt 2000 Aserbaidžaani rahvusrooga.^[1]

Aserbaidžaani köögi eripärad

Kliima tähtsus

Toiduretseptide mitmekesisuses on suur osa kliimal. Kuna Aserbaidžaanis on kaheksa kliimatüüpi, on ka loomastik ja taimestik mitmekesised, mis on ühtlasi rikkaliku köögi loomise põhialus. Kuid ainult headest ilmastikuoludest ei piisa, elanikkonnal on ka väga arenenud põllumajandus- ja loomakasvatuskultuur. ^[2]

Maitseained

Toitudes kasutatakse rohkelt maitsetaimi ja maitseaineid, mis lisavad toidule aroomi ja iseloomulikku maitset. Need maitsetaimed on petersell, till, seller, koriander, basiilik, piparmünt jms. Maitseainetest kasutatakse rohkem tüümiani, köömneid, koriandriseemneid, aniisi ja loorberit ning ka toiduhappeid.^[1]

Salatid ja puuviljad

Puuviljad ja köögiviljad on asendamatud Aserbaidžaani retseptides. Viinamarjad, ebaküdoonia, kastanid, alõtša, kapsas, redis, peet, tomatid ja baklažaanid on tihtipeale retseptides. Palju valmistatakse salateid, mida pakutakse iga roa kõrvale. ^[1]

Liha

Köök on tuntud eelkõige liharoogade poolest. Tihti kasutatakse lamba-, vasika- ja linnuliha. Harvem kasutatakse kalatooteid ja mereande.^[1]

Leib

Kuigi tänapäeval on küpsetamine ja küpsetamise tehnoloogia oluliselt muutunud, on leiva küpsetamise traditsioon jäänud kultuuri oluliseks osaks. Aserbaidžaani igas piirkonnas küpsetatakse eri tüüpi leiba. Leivaretsepte on kümneid, näiteks juha, tsurek, fatir, lavašš, sangak, hamrali, tandoorileib, pähkli- ja mandlileib.^[3]

Tsurek on pärminisuleib.

Hamrali on tandooris küpsetatud paks leib.

Fatir on sibulaga lehttaignast lapik leib.

Juha on väga õhuke leib, millesse mähitakse rohkelt täidiseid, näiteks köögivilju, kala, liha ja juustu.

Sangak'i valmistatakse Bakuus, Gəncəs ja Nahhitševanis. Seda küpsetatakse kuumadel kividel. Sellist leiba süüakse rasvaste ja vedelate roogadega. Peale Nõukogude võimu kehtestamist vähenes Aserbaidžaanis sangak'i populaarsus, sest see ei sobinud masstarbimiseks.

Lavašš on lapik leib, mis on sarnane pannkoogiga. Seda valmistatakse ilma tärkliseta vaid jahust, soolast ja veest. Seda on valmistatud juba üle 6000 aasta. ^[4]

Magustoidud

Aserbaidžaanlasted pakuvad külalistele puuviljamoose ja küpsetisi. Maiustuste retsepte leidub üle 50.

Populaarsed on kurabje küpsised, pähkli-kozinak, parvarda, sekerbura, shor gogal ja mutaki. Kompvekkidest on kõige populaarsem rahat lukum.^[5]

Baklava

Igal Aserbaidžaani piirkonnal on oma retsept baklava valmistamiseks. Maiustuse nime päritolu kohta on palju versioone. Üks versioon on selline, et sõna baklava tuleneb maiustuse välimusest, mis tähendab romb. See on omakorda tule sümbol. Samuti on versioon, et nimetus on tulnud Türgi sõnast bakla või baklama, mis tähendab siduma, sisse mähkima ja kuhjama. Erinevad nii taigna täidised kui ka taigna valmistamise viisid.^[5]

Kõige klassikalisema retsepti koostisosad on pähklid, suhkur, või, munad, jahu, safran ja vesi.

Sekerbura

Välimuselt meenutab sekerbura poolkuud, mille pinnal on mustrid. Täidiseks on pähklid, näiteks Kreeka pähklid või sarapuupähklid.^[5]

Joogid

Aserbaidžaani tee

Teed juuakse tavaliselt väga kangena ja kuumana. Lisatakse suur kogus ürte, nagu piparmünti, tüümiani, kaneeli ning kardemoni. Tee joomiseks on vajalikud spetsiaalsed nõud, need meenutavad pirni kuju. Klaas on ehituselt selline, et ülevalt tee jahtub ning seda on hea juua, kuid alt on ta veel kuum.^[6]

Airaan

Traditsiooniline fermenteeritud piimajook, millele lisatakse vett ja soola. Piimadest sobivad lehma- või kitsepiim. Valmistamise aluseks on spetsiaalne keefirist valmistatud juuretis.^[7]

Arak

Kange alkohoolne jook, mis on valmistatud kontpuust või mooruspuust. Tõlkes tähendab see valget jooki. Samuti kasutatakse seda alkoholivabana, külmetushaiguste ja muude haiguste raviks.^[7]

Buza

Õlu, mis on valmistatud kääritamise teel nisust või hirsist. Magus ja lahja, kuid erineb tavalisest õllest selle poolest, et selle valmistamiseks ei kasutata humalat. Jooki serveeritakse pidusöögi lõpus, kui tahetakse näidata erilist austust külaliste vastu.^[7]

Populaarsemad road

Pilaff

Pilaff on kõige tuntum Aserbaidžaani roog, millest leidub rikkalikult retsepte. Selle valmistamiseks on kümneid variatsioone ja parimaid retsepte antakse üle põlvest põlve. Roa põhikoostisosad on liha ja riis. Retseptides erinevad nii lihaliigid, köögiviljad kui ka vürtsid, samuti erineb ka serveering. Tavaliselt serveeritakse pilaffi nii, et tuuakse eraldi riis, puistatakse üle granaatõunaseemnetega ja siis kaetakse tükikese vormileivaga ning gara’ga.^[8]

Dushbara

See on roog, mis koosneb rammusast puljongist ning väikestest pelmeenidest. Pelmeenide valmistamiseks segatakse kokku lambahakkliha ürtide ning vürtsidega ja pannakse see taigna sisse. Rooga serveeritakse sooja puljongiga ja pannakse võid ning väga palju maitserohelist.^[8]

Kerge hapupiimal põhinev supp, mille koostisosad on jogurt, jahu, munad, vürtsid ja ürdid. Roa eripära on, et seda saab tarbida nii kuumalt kui ka külmalt. Eriti hea on seda süüa kuumana sügisel halva ilmaga ja suvel külmana, jahutuseks palava ilmaga.^[8]

Viited