Boris Buracinschi

Boris Buracinschi [bor'iss buratš'inski] (17. jaanuar 1964 Chișinău – 9. mai 2010 Tallinn) oli juudi ja rumeenia päritolu Moldaavia ja Eesti literaat.

Boris Buracinschi kolis Eestisse 1990. aastal.[1] Ta õpetas rumeenia keelt Tartu Ülikoolis ja oli raadiojaama Vaba Euroopa korrespondent.[2] Ta töötas Eesti Rahvusraamatukogus venekeelse kirjanduse väliskirjandusosakonna vanemraamatukoguhoidjana[1], oli ajalehe KesKus kaastööline ning tegi aeg-ajalt kaastööd ka teistele Eesti väljaannetele, sealhulgas Eesti Ekspressile.

Kirjutisi

Raamatuid

  • Boris Buracinschi. "Oh see Eesti kergemeelsus". [artiklivalimik aastatest 1995-2010]. Ema ja Isa. Tallinn 2016

Artikleid

  • Boris Buracinschi: Molvaania forever. Eesti Päevaleht, 5. november 2005
  • Boris Buracinschi: Hämmastav. Pronkssõduri äraviimist planeeriti Washingtonist. Ekspress.ee, 13. jaanuar 2010
  • Boris Buracinschi: Kas te armastate Ukrainat? Ekspress.ee, 31. märts 2010

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Kaineri asemel arestimajja viidud literaat lämbus, Õhtuleht, 13.05.2010
  2. ↑ Литератор Бурачинский скончался в полиции Эстонии, DzD.ee, 13. mai 2010

Välislingid

  • Fenno-Ugria Asutuse nekroloog
  • Literaat Boris Buracinschi surm arestikambris tõi uurimise, ERR, 12. mai 2010
  • Коллега Бориса Бурачинского: Эстония потеряла уникального специалиста, DzD.ee, 13. mai 2010
  • Райд: Умер человек маленький, как гора, DzD.ee, 13. mai 2010