ELKNÜ Keskkomitee

ELKNÜ
Ленинский коммунистический союз молодежи Эстонии (ЛКСМЭ)
Asutamine 1920
1940 – lõpetatud 1991
Peakorter Nõukogude Liit, Moskva
Ideoloogia marksism-leninism, sotsialism
Koalitsioon Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee (vene keeles ЦК Ленинского коммунистического союза молодежи Эстонии) oli Eesti NSV ainupartei EKP noorsoo-organisatsiooni ELKNÜ ELKNÜ kongressidel valitav juhtorgan, mis tegutses aastail 1940–1941 ja 1944–1991. ELKNÜ kongressil valiti ELKNÜ I sekretär ja sekretärid.

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu asutamisaastaks loeti selle tegutsemise ajal 1920. aastat, kui Tallinnas asutati Üle-Eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing, mis luges end Kommunistliku Noorsoointernatsionaali sektsiooniks ja mis suleti 1921. aastal riigivastase tegevuse tõttu.

23. märtsil 1991 toimunud ELKNÜ XXII kongressil nimetati organisatsioon Eesti Noorsoo Ühinguks. 2. oktoobril 1991 otsustati Eesti Noorsoo Liidu ja selle keskorganite tegevus lõpetada.

ELKNÜ KK asus alates 1976. aastast Tallinnas aadressil Jaan Kreuksi tänav 20.

ELKNÜ Keskkomitee põhiülesanneteks oli:

  • poliitiline ja organisatsiooniline töö noorsoo hulgas, tema mobiliseerimine tööstuse ja põllumajanduse igakülgsele edendamisele, riiklike plaanide täitmisele ja ületamisele, võitlusele teaduse ja tehnika progressi eest, noorsoo materiaalse olukorra ja olme parandamise, tema üldhariduslike, kutsealaste ning kultuuri- ja teadusteadmiste taseme tõstmisele;
  • ideelise kasvatustöö ja massilise kultuuritöö organiseerimine noorte hulgas, noorsoo kommunistliku teadlikkuse kasvatamine, vabariigi noorsookirjanduse juhtimine, noormeeste ja neidude kaasatõmbamine kaitse- ja spordiühingute töösse;
  • komsomolikaadri kasvatamine kommunistliku ideelisuse vaimus, kõrge vastutustunde vaimus usaldatud töö eest, printsipiaalsuse ja puudustesse leppimatu suhtumise vaimus;
  • ELKNÜ liikmete ja organisatsioonide initsiatiivi ja omaalgatuse arendamine, kõigi kommunistlike noorte kaasatõmbamine osa võtma ühiskondlikust tööst, Kommunistliku Noorsooühingu eelarveliste vahendite jaotamine oma organisatsiooni piirides, ÜLKNÜ Keskkomitee süstemaatiline informeerimine ja aruandmine tema ees oma tööst.

Juhtkond ja organisatsioon

ELKNÜ Keskkomitee I sekretär Oskar Cher

ELKNÜ KK sekretärid

  • 1940.12 – 1941, Erich Tarkpea ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • Juliana Telman, ELKNÜ KK kaadriala sekretär
    • Vladimir Petrovõhh, ELKNÜ KK propagandasekretär
    • Karl Raesaar, KK sektorijuhataja
    • Moissei Sverdlov, koolinoorsoo ja pioneeriosakonna juhataja
    • Ludvig Redi, maanoorsoo osakonna juhataja
    • Aleksander Klingberg, ELKNÜ Tallinna komitee sekretär
    • Rein Alasoo, KK häälekandja Noorte Hääle toimetaja asetäitja
  • 1941, Oskar Cher ELKNÜ Keskkomitee 1. sekretär
    • Leonid Valter (s. 1916) ELKNÜ Keskkomitee sekretär kaadrite alal
    • Vladimir Petrovõhh (1915–1941) ELKNÜ Keskkomitee sekretär agitatsiooni ja propaganda alal
    • Morits Ork (1912–1941) ELKNÜ Keskkomitee sekretär koolitöö alal
  • 1943–1944, Juliana Telman, ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • Leonid Valter ELKNÜ Keskkomitee sekretär kaadrite alal
    • Veera Jegorova
    • Boris Tolbast[1]
    • 1944-, Endel Jaanimägi ELKNÜ Keskkomitee sekretär agitatsiooni ja propaganda alal
  • 1945–1949, Arnold Meri ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • 1945–1947, Vadim Tikunov ELKNÜ Keskkomitee II sekretär, hilisem NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe asetäitja (1959–1961) ja Vene NFSV Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumi minister (1961–1966);
    • 1946, Nikolai Vanaselja, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • 1946, M. Prääts, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • 1947–1954, Raoul Viies ELKNÜ Keskkomitee sekretär;
    • 12.1947 – 12.1949, Otto Merimaa, ELKNÜ KK sekretär kaadrite alal
    • Johannes Undusk, ELKNÜ Keskkomitee II sekretär
    • Edgar Mattisen ELKNÜ Keskkomitee ideoloogiasekretär,
  • 1949–1955, Boris Tolbast (1922–1977) ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
  • 1955–1961, Vaino Väljas ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • 1955–1962, Klara Hallik ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • 1960– , Lev Šišov ELKNÜ Keskkomitee II sekretär[2], hilisem EKP KK Parteiorganisatsioonilise töö osakonnajuhataja (1970–)
  • 1961–1964, Jaan Lüllemets (s. 1932) ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • 1963[3]– Sergei Zaitšikov, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • 1963– Hillar Kala, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • 1963– Hilja Puusild, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
  • 1964–1966, Tarmo Suuresaar (s. 1935), ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
  • 1966–1969, Rein Pollimann (s. 1936), ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
  • 1969–1972, Aare Purga (1937–1993), ELKNÜ Keskkomitee 1. sekretär, kes määrati Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse ministriks
  • 1972–1978, Indrek Toome, ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • Vladimir Kuznetsov, Pjotri p (s. 1946), ELKNÜ Keskkomitee II sekretär
    • 1972–1976, Jaak Kaarma, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • Mait Aadna, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • Annela Laht (s. 1950), ELKNÜ Keskkomitee sekretär
    • Maia Leosk, ELKNU Keskkomitee sekretär
    • 1972–1978, Donald Visnapuu, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
  • 1978–1984, Donald Visnapuu (s. 1946), ELKNÜ Keskkomitee I sekretär, läks mais 1984 puhkusele ja sügisel Moskvasse õppima
    • 1978–1984, Leonid Savvin, ELKNÜ Keskkomitee 2. sekretär, Moskvast
    • Annela Laht (s. 1950) ELKNÜ Keskkomitee sekretär/1982. aastal Kersti Rei
    • 1979–, Andres Raa, ELKNÜ Keskkomitee sekretär
  • 1984–1988, Arno Almann, ELKNÜ Keskkomitee I sekretär
    • Nikolai Šarov, ELKNÜ Keskkomitee II sekretär
    • Tiit Porkveli, ELKNÜ Keskkomitee sekretär[4]
  • 1988 valiti Eesti komsomolijuhiks Urmas Laanem.
  • Viimane komsomolijuht oli novembrist 1989 Aivar Rauam.

ELKNÜ KK organisatsioon

KK aparaati kuulusid:

  • komsomoliorganisatsioonide osakond
  • propaganda ja kultuurmassilise töö osakond
  • töölis- ja maanoorte osakond
  • koolinoorte ja pioneeride osakond
  • üliõpilasosakond
  • spordi- ja massilise riigikaitsetöö osakond
  • üldosakond
  • asjadevalitsus.

ELKNÜ KK organisatsioon dubleeris EKP KK organisatsioonilist ülesehitust.

ELKNÜ KK ülesannete täitmiseks kasutas KK ka:

ELKNÜ Keskkomitee ja propaganda

ELKNÜ Keskkomitee andis välja 1940. aastal natsionaliseeritud ajalehe Päevaleht asemel ELKNÜ KK häälekandjat Noorte Hääl ja ajakirja Noor Leninlane. 1950. aastast anti välja ka ajalehte Molodjož Estonii (Молодежь Эстонии) ja Säde (Искра).

ELKNÜ kongressid

  • ELKNÜ I kongressiks loeti 1922. aastal toimunud EKNÜ kongressi
  • ELKNÜ II kongress, 4.–6. mai 1946
  • ELKNÜ III kongress 17.–19.juuni 1948,
  • ELKNÜ IV kongress 17.–18. jaanuar 1949
  • ELKNÜ V kongress mai 1951
  • ELKNÜ VI kongress 1952
  • ELKNÜ VII kongress 1954
  • ELKNÜ VIII kongress 1955
  • ELKNÜ IX kongress 1958
  • ELKNÜ X kongress 1960
  • ELKNÜ XI kongress 1962
  • ELKNÜ XII kongress 1964
  • ELKNÜ XIII kongress 1966
  • ELKNÜ XIV kongress 1968
  • ELKNÜ XV kongress 1970
  • ELKNÜ XVI kongress 1972
  • ELKNÜ XVII kongress 1974
  • ELKNÜ XVIII kongress 1978
  • ELKNÜ XIX kongress 18.–19. märts 1982
  • ELKNÜ XX kongress 20.–21. veebruar 1987
  • ELKNÜ XXI kongress 24.–25. oktoober 1989
  • ELKNÜ XXII kongress 23. märts 1991

Vaata ka

Viited

  1. ELKNÜ AKTIIVI VABARIIKLIK NÕUPIDAMINE, Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 32, 19 detsember 1944
  2. Lev Dmitri p. Šišov, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 161
  3. EESTIMAA LKNÜ XII KONGRESS, Sirp ja Vasar, nr. 52, 27 detsember 1963
  4. KESKKOOLILÕPETANUD PARTEI JA VALITSUSE VASTUVÕTUL, Nõukogude Õpetaja, nr. 27, 4 juuli 1987

Välislingid

  • ELKNÜ Keskkomitee (1940 - 1991), The National Archives of Estonia
  • ELKNÜ Keskkomitee, 1940-1991. ERAF.31, The National Archives of Estonia