Eike Eplik

Eike Eplik (sündinud 19. novembril 1982[1] Raplamaal) on eesti kunstnik.[2]

Eplik omandas kunstihariduse 2002. aastast Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonnas (lõpetas 2007) ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuriosakonnas (magistrikraad 2010), samuti on ta olnud vahetusüliõpilane Soomes Turu Rakenduskõrgkooli (soome keeles Turun Ammattikorkeakoulu) skulptuuriosakonnas ning praktiseerinud Soome, Saksa ja Rootsi kunstnike assistendina.[2] "Tema loomingut, mille keskmeks on tavaliselt loomad, iseloomustab mängulisus, fantaasiaküllus ja müstilisus," kirjutab Tartu Kunstimuuseumi näituse "Noorus kui elustiil" kataloog. Mõned Epliku teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi kogusse.

Eike Epliku vanem vend on muusik Vaiko Eplik.[2]

Näitusi

  • "Maja ja Mina" Raja galeriis Tallinnas (magistritöö, ajendatud Gaston Bachelardi raamatust "Ruumipoeetika")[2]
  • "Väike oks" Y-galeriis Tartus, 2011[2]
  • "Tüdruk, kes kõike armastas" Tartus, 2012[2]
  • "Lade" Tartu Kunstimaja suures saalis, Eleriin Ello, Eike Eplik, Krista Sokolova ühisnäitus, 2013.
  • "Hiinalinna installatsioon" Linnafestivali UIT raames, Tartus Hiinalinnas, 2013
  • “Kujukuju”, Draakoni galerii, Tallinn (2014)

Tunnustus

2012. aastal pälvis Eplik KUKU NUNNU stipendiumi.[2]
2006. aastal pälvis Eplik Eduard Wiiralti stipendiumi.
2018. aastal pälvis Eplik Ado Vabbe nimeline stipendiumi.

Viited

  1. ↑ Eike Eplik EKABLis (vaadatud 03.06.2022)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Kaisa Eiche "Eike Eplik: Tüdruk, kes kõike armastas" Müürileht, 05.09.2012

Välislingid

  • Kaisa Eiche "Eike Eplik: Tüdruk, kes kõike armastas" Müürileht, 05.09.2012