Goswin von Herike

Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.

Herike oli 1341. aastast kuni Jüriöö ülestõusuni olnud Viljandi komtuur. Jüriöö ülestõusu ajal määrati ta Taani kuninga asehalduri asetäitjaks ülestõusust nõrgestatud Tallinnas.^[1]

Liivi ordu maameistriks saanult viis ta 1346. aastal lõpule eelmise meistri Burchard von Dreilebeni algatatud protsessi Taanilt Eestimaa hertsogkonna Liivi ordule ostmiseks ning maksis Valdemar IV-le Harju- ja Virumaa eest 19 000 hõbemarka (ehk 4 tonni hõbedat) ja Brandenburgi markkrahvile Ludwigile 6000 hõbemarka.^[2] 1348. aastal sooritas orduvägi Goswin von Herike juhtimisel sõjakäigu leedulaste vastu Žemaitijasse ja samal aastal uuesti Saulemaale, mille ühes linnustega täielikult laastas.^[3]

Juba Viljandi komtuurina edendas ta igati ehitustegevust, sealjuures aitas Tartu piiskopil ehitada Vastseliina linnust, mille abil plaaniti kaitsta Tartust Riiga ja Pihkvasse kulgevaid kaubateid. 1345. aasta lõpus ordumeistriks saanult jätkas ta seda suunda. 1349. aastal rajati Vasknarva linnus ja tema ajal tugevdati oluliselt teisi ordualade idapiiril asunud linnuseid, sealhulgas Narva linnust.

1359. aastal loobus Herike ordumeistri ametist ja suri samal aastal.

Viited

Kirjandus

• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr 401 (lk 320).
• Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 22.

Välislingid

• Russow, Balthasar: Nye Lyfflendische Chronice, Rostock 1578