Gundega Repše
Gundega Repše (sündinud 13. jaanuaril 1960 Riias) on läti kirjanik ja kunstiajaloolane.
Ta lõpetas 1985. aastal Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonna.
Tema esimene proosateos ilmus trükis 1979. aastal.
Tema lühiproosateostele "Septiņi stāsti par mīlu" ("Seitse pala armastusest", 1992), "Šolaiku bestiārijs" ("Nüüdisaegne bestiaarium", 1994), romaanidele "Ēnu apokrifs" ("Varju apokrüüf", 1996), "Sarkans" ("Punane", 1998), "Īkstīte" ("Pöial-Liisi", 2000) ja hiljem ka romaanile "Bāreņu nams" ("Orbude varjupaik", 2008) on "iseloomulik nii eksperimenteerimine mitmesuguste proosavormide ja -žanritega, sügavad teksti peidetud eksistentsiaalsed refleksioonid, kauged rännakud aegruumi avarustesse, tabavalt sotsiaalkriitilised tähelepanekud kui ka äärmiselt lakooniline ja emotsionaalselt pingne jutustamisviis."[1]
Autobiograafilist materjali sisaldavat romaanitsüklit "Smagais Metāls" ("Raskmetall", ühes köites 2012) on peetud moodsa läti kirjanduse üheks olulisemaks saavutuseks.[2] See koosneb romaanidest "Alvas kliedziens" ("Tinakarjatus", 2002), "Vara rati" ("Vaskvanker", 2006) ja "Dzelzs apvārdošana" ("Raua needmine", 2011).
Repše jutustus "Kui tähtis on olla Ernests" võeti antoloogiasse "Dalkey Arhive Best European Fiction 2013"; see on ilmunud ka eesti keeles kogumikus "Läti jutud: valik 2000. aastate läti lühiproosat" (koostanud ja tõlkinud Livia Viitol; Tallinn: Libri Livoniae, 2018).
Gundega Repše on Läti Kirjanike Liidu ja Läti PEN-klubi liige.
Ta oli ka kirjastuse Dienas Grāmata ajalooromaanide sarja "Meie. Läti, XX sajand" ("Mēs. Latvija, XX gadsimts") idee autor.
Tunnustus
- 2000 – Läti kirjanduse aastaauhind romaani "Īkstīte" eest
- 2018 – Balti Assamblee kirjanduspreemia[3]
