Gustav Tammann
Gustav Heinrich Johann Apollon Tammann (28. mai 1861 Jamburg – 17. detsember 1938 Göttingen) oli baltisaksa keemik.
Gustav Tammann oli baltisakslane (mõnedel andmetel isa poolt eesti päritolu). Sündis Peterburi kubermangus Jamburgi linnahaigla arsti perekonnas.
Pärast Tartu Kubermangugümnaasiumi lõpetamist alustas ta 1879. aastal füüsikaõpinguid Tartu Ülikoolis, kuid õppejõudude Carl Ernst Heinrich Schmidti ja Wilhelm Ostwaldi mõjul valis lõpuks keemia. Lõpetamise järel jäi Tammann tööle ülikooli keemiakateedri juurde, sai seal 1885. aastal magistrikraadi ning 1890. aastal doktorikraadi. Oli 1887–1889 eradotsent, 1889–1892 dotsent, 1892–1902 professor Tartus, 1903–1929 professor Göttingenis.
Gustav Tammann lõi Tartus laialdase tunnustuse võitnud füüsikalise keemia koolkonna ning oli üks füüsikalis-keemilise analüüsi rajajaid.
Aastal 1900 avastas ta jää erinevate struktuursete vormide olemasolu. Need erinevad vormid moodustuvad kõrgel rõhul.[1]
Tunnustus
- 1910 – valiti Göttingeni Teaduste Seltsi liikmeks
- 1912 – valiti Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks (1917–1925 Venemaa Teaduste Akadeemia, 1925–1927 NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige, 1927. aastast auliige (välisliige))
- 1919 – valiti Preisi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
Isiklikku
Tema lapselaps on astronoom Gustav Andreas Tammann.
Viited
- ↑ Ball, Philip 2001. A Biography of Water: Life's Matrix. Berkeley: University of California Press, lk 197.
Kirjandus
- Vello Past, "Keemia suurkuju Gustav Tammann: 150 aastat Tartu ülikoolis koolitatud kuulsa keemiku sünnist", Akadeemia 2011, nr 6, lk 1127–1134.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gustav Tammann |
Välislingid
- Werke von Gustav Heinrich Johann Tammann
- Teoseid
- Gustav Tammann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
