Hargla kihelkond

Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ning Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Piirkonna ajalugu

Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivaliina kihelkonna (Gaujiena) äärealade baasil.^[1]

Hargla kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 9 karjamõisat.^[1]

• Hargla kirikumõis (Pastorat Harjel)
• Koikküla (Adsel-Koiküll, Koiküll) rüütlimõis
• Laanemetsa (Lannemetz) rüütlimõis
• Mõniste (Menzen) rüütlimõis
• Saru (Saara) rüütlimõis
• Taheva (Taiwola) rüütlimõis
• Tidriküla (Didriküll), Taheva kõrvalmõis
• Vastse-Roosa (Neu-Rosenhof) rüütlimõis^[2].

Hargla kihelkonna pärand

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.^[3]

Hargla kihelkonna vallad

1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.

Kihelkonna alad tänapäeval

Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks Võru ja Valga maakonna vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Valga valla.^[1]

Vaata ka

• Hargla Eesti Kodanike Komitee

Viited

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 294–296.
• Haruldasi muinasleide Eestis. Kaja, 17. september 1935, nr. 219, lk. 3.
• Alfred Kivirähk. Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon [Eesti Kirjandusmuuseum]. 2007.