Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik | Taimed Plantae |
Hõimkond | Õistaimed Magnoliophyta |
Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts | Uniohakalaadsed Dipsacales |
Sugukond | Kuslapuulised Caprifoliaceae |
Perekond | Kuslapuu Lonicera |
Liik | Harilik kuslapuu |
Binaarne nimetus | |
Lonicera xylosteum L. |
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Rahvapärased nimetused: kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap.
Kirjeldus
Kuslapuu lehed on hallikasrohelised ja need on nii alt- kui pealtpoolt lühikeste karvakestega kaetud. Puu õite värvus varieerub valgest kollakasvalgeni.
Kuslapuu sügavpunased, punaseid sõstraid meenutavad marjad on eluohtlikult mürgised. Sõstardest erinevalt ei kasva marjad suurtes kobarates, vaid kahekaupa kokkukasvanult.[1] Maitselt on marjad maitsetud või pigem ebameeldiva maitsega.[2]
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/ca/Lonicera_xylosteum_fruits_-_Keila.jpg/220px-Lonicera_xylosteum_fruits_-_Keila.jpg)
Kasvukoht
Kuslapuu eelistab kasvada kuuse enamusega metsades ja puisniitudel. Eestis pärismaine ja sageliesinev[3].
Ökoloogia
Kuslapuu-sõrmiktiiva röövik toitub harilikul kuslapuul.
Rakenduskohad
Ehkki marjad on eluohtlikult mürgised, on neid kasutatud ka lahtistina. Kuslapuu puit on väga kõva, seetõttu on sellest valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu ja jalutuskeppe. Linnahaljastusse sobib saastunud õhu ja kärpimise taluvuse tõttu.[2]
Mürgistus
Mürgistuse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus, rõhutunne peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.[1]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Ingerpuu, Nele. 2016. Kuslapuu: tavaline, kuid vähe tuntud Eesti Loodus 12: 23-25
Välislingid
- Harilik kuslapuu andmebaasis eElurikkus