Hassaniija keel

Hassaniija keel
Kõneldakse  Mauritaania
 Nigeeria
 Alžeeria
 Liibüa
 Maroko
 Senegal
 Mali
 Lääne-Sahara
Kokku kõnelejaid 3 278 190 [1]
Keelesugulus Afroaasia keelkond [2]
Keelekoodid
ISO 639-3 mey
Hassaniija keele levikuala
Hassaniija keele levikuala

Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.

Hassaniija keelt kasutatakse harva lingua franca'na. Kirjakeelena kasutatakse araabia kirjakeelt või mõnd võõrkeelt, näiteks prantsuse keelt. Peale Mauritaania räägitakse hassaniija keelt veel Nigeris, Alžeerias, Liibüas, Marokos, Senegalis, Malis ja Lääne-Saharas.[1]

Kirjaviis

Hassaniija tähestik ladina kirjaviisis:

a e i u aa ii uu b t th j h kh d f dh r z s sh s d t dh gh v q g k l m n h w y

Peale ladina kirja on kasutusel ka araabia kiri.[1]

Sõnavara

Asesõnad

Isikulisi asesõnu on hassaniija keeles kümme:

Ainsus

Mitmus

mina ānä (ə)hnä, nəhnä
sina naissoost (ə)nti, (ə)ntiyyä (ə)ntūmāti
meessoost (ə)ntä (ə)ntūmä
tema naissoost hiyyä, hiyä hūmāti
meessoost huwwa, hūwä hūmä

Arvsõnad

Näiteid hassaniija keele arvsõnadest: [3]

Üks waahid
Kaks ethneyn
Kolm ethlaathe
Neli arbᶜa
Viis khamse
Kuus sitte
Seitse isebᶜa
Kaheksa ethmaanye
Üheksa tisᶜa
Kümme ᶜashra

Keele struktuur

Afroaasia keelkonnale omaselt kasutatakse VSO sõnajärge. Hassaniija keeles esineb kaks dialekti, mille põhilised erinevused on foneetilised e häälikulised.

Fonoloogia

Tavaliselt langeb rõhk sõna viimasele silbile. Hassaniija keeles on esindatud kõik klassikalise araabia keele foneemid. Keeles on 33 konsonanti, mis omakorda jagunevad rõhulisteks ja mitte rõhulisteks. Täishäälikud jagunevad lühikesteks ja pikkadeks. Pikad vokaalid on samad, mis araabia keeles (a, i, u ) ning lühikesi vokaale on vaid üks rohkem (a, i, u, ə). [4]

Vokaalid [5]

Pikad Lühikesed avatud silbid Suletud silbid
/ī/ /i/ /ə/
/ū/ /u/
/ā/ /a/ /a/

Konsonandid [5]

velariseering labiaalne alveolaarne prepalataalne Postpalataalne velaarne farüngaalne larüngaalne
klusiilid – b d dY g
Helilised + b d
helitud – t q
frikatiivid – v z ž g h h
helilised + (y) z
helitud + s
nasaalne – m n n(y)
nasaalne + m (n)
lateraalne l
tremulant r
poolvokaal w y

Diftongid

Neli põhilist diftongi hassaniija keeles on /ay/, /aw/, /iy/ ja /uw/. [5]

Morfosüntaks

Tulevik

Tulevikku väljendatakse muutumatu partikli lāhi abil (lāhi ngīs nwākšōṭ əš-šhaṛ əd-dāxəl – Ma lähen järgmisena Nouakchotti).[5]

Eitus

Eitust väljendatakse fraasi mā abil, kui ka fraasil lā on kindlad kasutusalad: keelud, pärast silpe wə või u, halva soovi väljendamiseks (lā təbki! ‘ära nuta!’) (mā-ni xāyəv ‘ma ei karda’).[5]

Sugu

Naissoo tunnus hassaniija keeles on sõna lõpus olev morfeem -a(t). [5]

Dialektid

Hassaniija kaks dialekti on Nemadi ja Imraugen. Nemadi dialekti räägitakse Ida-Mauritaanias, kus kõnelejateks on väikesearvulised hõimud. Neil on eri morfeemid sõnade koer, küttimine ja hobune jaoks.[1] Imraugeni dialekti räägivad paarsada kalastusega tegelevat hõimu. Imraugeni keele noorem põlvkond räägib aina enam puhast hassaniija keelt. [6]

Keelenäited

Tere Hommikust! – Ish haal is-sbaah[7]

Kust Sa pärit oled? – Nte min mneyn?[7]

Näeme homme! – lle is-subh[7]

Kuhu Sa lähed? – Nte ish gaayes? [7]

Hassaniija keeles on võimalik kuulata ka piiblilugusid[8].

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Language of Mauritania Ethnologue (kasutatud september 2013)
  2. ↑ [1] Afroaasia keeled
  3. ↑ [ http://www.martindalecenter.com/Language_3_Arabic.html/prs Martindale´s Language and Translation Center ]Kasutatud oktoober 2013
  4. ↑ Hassaniya Arabic Kasutatud oktoober 2013
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Hassaniyya Kasutatud oktoober 2013
  6. ↑ Imraugen dialect/prs Imraugen dialect Kasutatud oktoober 2013
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Hassaniyya lessons[alaline kõdulink] Kasutatud oktoober 2013
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 28. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)