Helle Meri

Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 14. märtsil 1949 Raplas) on endine näitleja, president Lennart Meri lesk.

Ta kasvas üles Rapla alevis sepa peres neljanda lapsena. Koolipõlves mängis ta korvpalli ja kuulus sel alal mõnda aega ka Eesti NSV noortekoondisse[1] ning sai kutse Tartu Riikliku Ülikooli korvpallinaiskonna koosseisus mängimiseks.[2]

Pärast Rapla keskkooli lõpetamist astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse (5.lend). Ta õppis koos Martin Veinmanni, Juhan Viidingu, Tõnis Rätsepa, Katrin Kumpani, Kersti Kreismanni, Helgi Annasti ja teistega kooli viiendas lennus (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Saanud 1972. aastal kutselise näitleja diplomi, töötas ta näitlejana Tallinnas Eesti Draamateatris. Helle Meri tähtsamate rollide seas olid Anna ja Eevi "Kõrboja peremehes", Leena "Tuulte pöörises", Leida "Pilvede värvides", Eeva Mättik "Keisri hullus", Hilda Uibopuu "Vaikuse vallamajas" jt.[3] Eesti Draamateatri trupi liikmena on ta käinud ringreisidel ja külalisetendustel Riias, Vilniuses, Kiievis, Moskvas, Vladivostokis, Berliinis ja Torontos.

Helle Meri on mänginud ka laste- ja estraadilavastustes ning kuuldemängudes. Mängufilmides "Valge laev", "Tavatu lugu", "Surma hinda küsi surnutelt" ja muusikafilmis "Kuningalaul" on ta osalenud episoodilistes rollides.[4]

Helle Meri loobus näitlejatööst 1992. aasta aprillis, kui tema abikaasa, Eesti välisminister Lennart Meri määrati Eesti Vabariigi esimeseks suursaadikuks Soomes.

Sama aasta sügisel toimusid taasiseseisvunud Eesti esimesed demokraatlikud valimised. 6. oktoobril 1992 andis Eesti president Lennart Meri Riigikogus ametivande. Sellest päevast peale täitis Helle Meri Eesti riigipea abikaasa ülesandeid. Ta saatis president Merit välisvisiitidel ja ringsõitudel Eestis ning on kaasa rääkinud presidendiinstitutsiooni traditsioonide ja protokollireeglite väljakujundamisel (näiteks vabariigi aastapäeva vastuvõttudel).[1]

Ta on olnud SOS Lasteküla Eesti Ühingu[5], Tallinna Lastehaigla Toetusfondi,[6] Arno Tali fondi[7] ja Suurte perede konkursi patroon[8] ning toetanud oma tegevusega Kodutütarde organisatsiooni tööd.[9]

2014. aastast on Helle Meri SA Eesti Draamateater nõukogu liige.

Tunnustus

2001. aastal oli Eesti Teatriliidu preemiate laureaatide hulgas ka Helle Meri, kes pälvis Eesti Näitlejate Liidu auhinna kaheksa-aastase eduka Eesti riigi esindamise eest.[11]

Isiklikku

Helle Meri elukaaslane on olnud helilooja Eino Tamberg. Helle ja Lennart Meri registreerisid oma abielu vahetult enne mehe presidendiks pürgimist 1992. aastal, kuigi alustasid kooselu varem. Kooselust Lennart Meriga sündis tütar Tuule (1985). Ajalooharidusega Tuule Meri elab koos elukaaslasega Soomes.[12]

Viited

  1. 1,0 1,1 Helle Meri - iga päev kui esietendus. epl.delfi.ee, 23. veebruar 2001.
  2. Helle Meri varjuna presidendi kõrval. virumaa.ee, 28. märts 2009.
  3. Helle Pihlak. Eesti Teatriliit.
  4. Helle Pihlak. Eesti filmi andmebaas.
  5. SOS Lasteküla Eesti Ühing.
  6. 1995–1999, Tallinna Lastehaigla Toetusfond
  7. Rahvusarhiivi meediateek.
  8. Rahvusarhiivi meediateek.
  9. Kodutütred tähistavad aastapäeva koos patroon Helle Meriga. elu24.postimees.ee, 19. jaanuar 2011.
  10. Teenetemärk nr 12875, president.ee
  11. Helle Meri pälvis teatriauhinna. Õhtuleht, 28. märts 2002.
  12. Helle Meri andis üle aastate pika teleintervjuu ... postimees.ee, 7. veebruar 2018.

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Helle Meri
  • Helle Meri: Loodan, et olen iseendaks jäänud, Postimees 14. september 1996
  • Helle Meri: peamine on peret hoida, Õhtuleht 24. veebruar 2009
  • Helle Meri lavalaudadele tagasi ei kipu, Delfi, 24. veebruar 2009
  • Tähelaev: Helle Meri. videoarhiiv, 24. veebruar 2009
  • Jaanus Kulli. Meri, Helle – esileedi, parim kõrvalosatäitja. virumaa.ee, 28. märts 2009.
  • Helle Meri: Eesti elus on paus, mis ei kanna, Piret Kooli intervjuu Laupäevaleht LP 22. juuni 2013
  • Helle Meri andis üle aastate pika teleintervjuu: Lennarti surmale eelnev oli eriti raske. postimees.ee, 7. veebruar 2018.
  • v
  • r
Raamatud
Filmid
Perekond Muu