Hessen

Hessen

saksa Hessen

Hesseni lipp Hesseni vapp
Pindala: 21 100 km²
Elanikke: 6 265 809 (31.12.2018)^[1]
Rahvastikutihedus: 297 in/km²
Pealinn: Wiesbaden

Hessen on Saksamaa liidumaa.

Haldusjaotus

Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 3 ringkonnaks (Darmstadt, Gießen, Kassel), mis omakorda jagunevad 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks. 7 linna, mis ei ole kreisivabad, omavad eristaatust.

Kreisivabad linnad

Darmstadt
Frankfurt (Maini ääres)
Kassel
Offenbach
Wiesbaden

Eristaatusega linnad

Bad Homburg
Fulda
Gießen
Hanau
Marburg
Rüsselsheim
Wetzlar

Hesseni ajalugu

Hesseni valitsejad

1500–1509, Wilhelm, Hesseni hertsogiriigi hertsog, endine Hesseni maakrahv Wilhelm II (surnud 1515);
1509–1567, Philipp Suuremeelne, Hesseni maakrahvkonna maakrahv;

Pärast Philipp Suuremeelse surma 1567. aastal jagati hertsogiriik tema nelja poja vahel Hessen-Kassel, Hessen-Marburg, Hessen-Rheinfels ja Hessen-Darmstadti maakrahvkondadeks. Järgnevate vürstiriikide juhtide surma järgse valduste jagamise tulemusel järeltulijate vahel jagunes piirkond veelgi väiksemateks valdusterritooriumiteks: Hessen-Homburgi, Hessen-Rumpenheimi, Hessen-Philippsthali, Hessen-Philippsthal-Barchfeldi, Hessen-Eschwege, Hessen-Rheinfelsi, Hessen-Rheinfels-Rotenburgi, Hessen-Rheinfels-Wanfriedi, Hessen-Butzbachi, Hessen-Braubachi, Hessen-Darmstadt-Itteri, Hessen-Marburgi ja Hessen-Hanau maakrahvkondadeks.

Suurema maa-ala ja võimsuse säilitas Hessen-Kasseli maakrahv, kes ka domineeris piirkonnas kuni 19. sajandi alguseni.

1567–1592, Wilhelm IV, Philipp I Suuremeelse vanim poeg, kes suutis liita ka oma maakrahvkonnaga 1583. aastal Hessen-Rheinfelsi piirkonna;
1592–1627, Moritz, liitis 1604. aastal Hessen-Marburgi pärast selle valitseja Ludwigi surma, kuid eraldas oma poegadele valitsemiseks 1627. aastal Hessen-Eschwege, Hessen-Rheinfelsi ja Hessen-Rotenburgi;
1627–1637, Wilhelm V, maakrahv Moritza poeg, Kolmekümneaastase sõja ajal sunniti eksiili;
1637–1663, Wilhelm VI, kes asus valitsema pärast täisealiseks saamist, enne seda aga aastatel
- 1637–1650, valitses regendina Amalie Elizabeth von Hanau, maakrahvinna ja eelmise ema, 1644–1648 toimusid kalvinismi pooldava Põhja-Hesseni ja Lõuna-Hesseni luterluse pooldajate vahel.
1663–1670, Wilhelm VII, Wilhelm VI poeg, asus valitsema lapseeas, kuid suuri noorena;
- 1663–1677, valitses regendina Hedwig Sophie von Brandenburg, Wilhelm VII ema;
1670–1730, Karl I, Wilhelm VI poeg;
1730–1751, Fredrik I, kes abiellus Karl XII õe Ulrika Eleonoraga ja pärast Karl XII surma järel kuningannaks valitud Ulrika Eleonora loobumist troonist 1720. aastal sai Rootsi kuningaks. 1736. aastal liitis Fredrik Hessen-Kasseliga taas Hanau-Munzenbergi, pärast sealse Hanau krahvidünastia väljasuremist;
1751–1760, Wilhelm VIII;
1760–1785, Fredrik II, Fredrik II valitsemisajal osalesid Hesseni palgasõdurid Suurbritannia kuningriigi poolt Ameerika iseseisvussõdas (1776–1783);