Horatius

Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia – 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.

Teosed eesti keeles

"Melpomenele". Tõlkinud Johannes Semper – Looming 1935, nr 10, lk 1131
"Pompejus Grosphusele"; "Maecenasele"; "Manilius Torquatusele". Tõlkinud ja järelmärkused: Ants Oras – samas, lk 1131–34
Rooma kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 322–352 (oodid ja epoodid, tõlkinud Ain Kaalep, satiirid, tõlkinud Leo Anvelt, ja kirjad, tõlkinud Ülo Torpats); kommentaarid lk 617–629
Ood 2.13 : 'Ta halval päeval mulda su istutas...' / Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee; Ood 1.37 : 'Nüüd, sõbrad, joogem, nüüd vabas tantsuhoos...' / tõlkinud ja kommenteerinud Janika Päll; Epood 9 : 'Maecenas õnnis, millal siis su häärberis...' / tõlkinud Katrin Kiisler – Vikerkaar 1996, nr 8/9, lk 41–47
"Kuis, vaata, seisab kõrglumest valgena..."; I.17 : "Ühtpuhku kärmelt armsat Lucretilist..."; II.4 : "Et sa armsaks pead oma teenijannat..."; II.9 : "Ühtsoodu söötis põllule vihmasid..."; II.11 : "Mis on kantaabril nõuks sõjalembesel..."; II.15 : "Mõnd harva juugrit jätmas on adrale..."; II. 16 : "Vaikust taevastelt palub kimpujäänu..."; II. 17 : "Miks kaeveldes mind muudad sa hingetuks..."; II.20 : "Ei kandma habras, argine tiivasulg..." : [luuletused]. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee – Vikerkaar 1999, nr 4, lk 45, 48–60

Ajalooline tähtsus

Üks Horatiuse luuletusi, "Exegi monumentum" ("Püstitasin monumendi"), on olnud hiljem temaatiliseks eeskujuks mitmetele kunstnikele ja kirjanikele (näiteks Puškinile).

Kirjandus

Pärtel Haliste, "Horatiuse 2000-aastase sünnipäeva puhul" – Looming 1935, nr 10, lk 1127–30
Anne Lill, "Carpe diem: lootuse lootusetus Horatiuse luules" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 520–526