ID-kaart

ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist, kuhu kuuluvad lisaks ID-kaardile veel ka Mobiil-ID ja digi-ID.^[1]

Tavalise passiga võrreldes saab ID-kaardi abil oma isikut tõendada elektrooniliselt (ka interneti kaudu), anda juriidiliselt siduvaid digiallkirju ja krüpteerida faile. Tehnilises plaanis toetub ID-kaart avaliku võtme krüptograafiale. Lisaks on ID-kaarti võimalik kasutada ka elektroonilise uksevõtme ja kliendikaardina.^[2]

Euroopa Liidus välja antud Euroopa Liidu kodanike isikutunnistused on Euroopa Liidus reisimisel kasutatavad passi asemel.^[3]

Eesti

Pikemalt artiklis Eesti ID-kaart

Eestis esineb ID-kaart ehk elektrooniline isikutunnistus kiipkaardina. Seda antakse välja alates 2002. aastast. ID-kaardiga teostatavad olulisemad elektroonilised toimingud on isikutuvastus ja digitaalallkirjastamine.

Kaardile kantud kirjeldused on eesti- ja ingliskeelsed. Esiküljel on andmeväljad:

perekonnanimi;
eesnimed;
sugu lühendina nii eesti kui ka inglise keeles;
kodakondsus kolmetähelise lühendina;
sünniaeg;
isikukood
dokumendi number;
kuupäev, milleni dokument kehtib;
omaniku allkiri;
omaniku foto.

Tagaküljele on kantud:

sünnikoht riigi täpsusega;
kuupäev, millal isikutunnistus on välja antud;
masinloetav kood Eesti kodaniku puhul või
elamis- ja/või tööloa andmed välismaalase puhul.

Eesti isikutunnistusel on järgmised kaitsemärgid:

värvi muutev lõvi kujutis esiküljel,
Eesti kaardi kujutis reljeefi näol esiküljel,
hologramm tagaküljel.

Enne 2007. aastat välja antud ID-kaartide kehtivusaeg isikut tõendava dokumendina oli kümme aastat ning sertifikaadid kehtisid kolm aastat. Alates 2007. aastast kehtivad ID-kaardid dokumentidena viis aastat ning nende sertifikaadid samuti viis aastat.^[4]

2007. aasta 20. novembri seisuga on Eestis välja antud 972 605 ID-kaarti. Enne 2005. aastat väljastati 549 175 ID-kaarti, millest on uuendatud sertifikaadid kõigest 54 200 kaardil.^[4]

Saksamaa

Saksamaal on isikutunnistus suurema mõõdus rohekat värvi kõvakiles passi andmelehe kujundusega dokument, mida antakse välja alates 1987. aastast, enne seda olid isikutunnistused Saksamaal passisarnased kõvakaanelised voldikud. Kirjeldus on saksa-, inglis- ja prantsuskeelne. Selle esiküljele on kantud:

dokumendi number;
perekonnanimi, kui see on elu jooksul muutunud, siis ka sünni ajal kasutusel olnud perekonnanimi;
eesnimed;
sünnikuupäev, kusjuures aasta on ainult kahekohaliselt sisse kantud;
sünnikoht linna/küla täpsusega;
Saksamaa kodakondsus (Saksamaa väljastab isikutunnistusi ainult oma kodanikele);
kuupäev, milleni dokument kehtib;
omaniku allkiri;
omaniku foto;
masinloetav kood.

Tagaküljele on kantud:

omaniku aktuaalne aadress;
keha pikkus sentimeetrites;
silmade värv sõnadega;
kunstnikunimi või kiriklik nimi (kui on olemas);
väljaandja;
väljaandmise kuupäev;
omaniku nimi.

Galerii

Austria
Ungari

Vaata ka

Digi-ID

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2015. Vaadatud 25. oktoobril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://www.ria.ee/elektrooniline-identiteet/^{[alaline kõdulink]}
↑ https://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/id-kaart/index.dot
↑ ^4,0 ^4,1 Jaanuaris vajavad uuendamist poole miljoni ID-kaardi sertifikaadid – EPL, 22. november 2007