Jaan Kangilaski

See artikkel räägib filosoofist; 1936 sündinud kirjaniku, ajakirjaniku ja publitsisti kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski noorem; 1900 sündinud tõlkija kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski vanem.

Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.

Ta on lõpetanud 1989. aastal Tallinna 1. Keskkooli matemaatika-füüsika eriklassi ning 1994. aastal Tartu Ülikooli filosoofia erialal ning saanud 2001. aastal magistrikraadi väitekirjaga "Naming: Fregean Sense versus Direct Reference" ("Nimetamine: Fregelik tähendus versus otsene osutus", juhendaja Eero Loone). Aastatel 2002–2008 õppis ja taas 2011. aastast õpib filosoofiat Tartu Ülikooli doktoriõppes.^[1]

Ta on alates 1994. aastast töötanud vaheaegadega ajakirja Akadeemia universalia osakonna toimetajana.

Teoseid

Ludwig Wittgenstein. "Loogilis-filosoofiline traktaat". Eesti keelde tõlkinud Jaan Kangilaski ja Veiko Palge. Ilmamaa. Tartu 1996 (tegelikult 1997)
Jaan Kangilaski, Margo Laasberg (toim.). "Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast I". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 1999
"Tõlke ja tõlgenduse probleem analüütilises filosoofias". Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 136–140
Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (toim.) "Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75". EYS Veljesto Kirjastus. Tartu 2004
A Modest Minimalism? Studia Philosophica Estonica 1.2/ 2008, lk 169–178
Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). "Filosoofia ja analüüs. Analüütilise filosoofia seminar 20". EYS Veljesto Kirjastus. Tartu 2011

Liikmesus

EYS Veljesto liige
1992. aastast ühingu European Society for Analytic Philosophy liige, sh 1995–1998 Eesti esindaja^[1]
Eesti Kirjanduse Seltsi liige^[1]