Jaan Kross

See artikkel räägib kirjanikust; Tallinna linnavoliniku kohta vaata artiklit Jaan Kross seenior (1878–1946).

---

Jaan Kross
Jaan Kross (1987)
Sündinud	19. veebruar 1920 Tallinn
Surnud	27. detsember 2007 (87-aastaselt) Tallinn
Puhkepaik	Rahumäe kalmistu, Tallinn
Haridus	Jakob Westholmi Gümnaasium Tartu Ülikool
Elukutse	kirjanik, luuletaja, esseist, tõlkija
Žanr	ajalooline kirjandus, luule, näitekirjandus
Tuntud teoseid	"Kolme katku vahel" "Keisri hull" "Wikmani poisid"
Tunnustus	Loend
Abikaasa	Helga Pedusaar (abielus 1940–1949) Helga Roos (1954-1958) Ellen Niit (a. 1958)
Lapsed	Kristiina Ross, Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross, Märten Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.

Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit".

Kross on pälvinud auhindu, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Elulugu

Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani.^[1]

1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid.^[1]

Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).

1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Komis ja asumisel Krasnojarski krais, kust vabanes 1954. aastal.

Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa.^[2] Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma.^[2] 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal.^[3]

Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".^[4]

Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.

Poliitika

Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992–1993.

Looming

Romaanid

• "Kolme katku vahel" I–IV (1970–1980)
• "Keisri hull" (1978)
• "Rakvere romaan" (1982)
• "Professor Martensi ärasõit" (1984)
• "Vastutuulelaev" (1987)
• "Wikmani poisid" (1988)
• "Väljakaevamised" (1990)
• "Tabamatus" (1993)
• "Mesmeri ring" (1995)
• "Paigallend" (1998)
• "Tahtamaa" (2001)

Novellid

• "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970)
• "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971)
• "Pöördtoolitund" (1971)
• "Rist"
• "Stahli grammatika"
• "Vandenõu"
• "Väike Vipper"
• "Järelehüüd Kuusiku peremehele"
• "Minu onupoja jutustus"
• "Tuhatoos"
• "Pulmareis"
• "Eesti iseloom"
• "Põgenemine"
• "Vürst"
• "Morse"
• "Onu"
• "1941"

Jutustused

• "Mardileib" (1973)
• "Kolmandad mäed" (1975)
• "Taevakivi" (1975)
• "Kajalood" (1980)
• "Ülesõidukohad" (1981)
• "Silmade avamise päev" (1988)
• "Järelehüüd" (1994)

Näidendid

• "Doktor Karelli raske öö" (2000)
• "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000)
• "Olematu Odysseus" (1966, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005)

Luule

• "Söerikastaja" (1958)
• "Kivist viiulid" (1964)
• "Lauljad laevavööridel" (1966)
• "Vihm teeb toredaid asju" (1969)
• "Voog ja kolmpii" (1971)
• "Põhjatud silmapilgud" (1990)
• "Maailma avastamine" (2005) uustrükk

Mälestused

• "Kallid kaasteelised" (2003)
• "Kallid kaasteelised II" (2008)

Tunnustus

• 1971 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1971 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Neli monoloogi Püha Jüri asjus")
• 1972 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Pöördtoolitund")
• 1985 - Eesti NSV rahvakirjanik
• 1990 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Onu")
• Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia
  • 1972 ("Voog ja kolmpii")
  • 1973 ("Kolme katku vahel")
  • 1979 ("Keisri hull")
  • 1983 ("Vahelugemised" III)
  • 1984 ("Professor Martensi ärasõit")
• 1988 – Virumaa kirjandusauhind ("Wikmani poisid")
• 1989 – Tartu Ülikooli filosoofia audoktor^[5]
• 1993 – Virumaa kirjandusauhind ("Tabamatus")
• 1994 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (peapreemia)
• 1995 – Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane^[6]
• 1995 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Vürst")
• 1996 – Riigivapi I klassi teenetemärk^[7]
• 1996 – Virumaa kirjandusauhind ("Mesmeri ring")
• 1998 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (romaan "Paigallend")
• 1998 – Virumaa kirjandusauhind ("Paigallend")
• 1999 – Balti Assamblee kirjanduspreemia ("Paigallend")
• 1998 – Tallinna vapimärk
• 2003 – Virumaa kirjandusauhind ("Kallid kaasteelised")
• 2004 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2005 – Tartu medal
• 2006 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2006 – aasta eurooplane
• 2022. aastal avati Jaan Krossi auks, tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud Jaan Krossi monument Kullassepa, Kuninga, Niguliste ja Harju tänava nurgal^[8].

Isiklikku

Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940–1949.

1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar.

1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed.

Vaata ka

• Jaan Krossi kirjandusauhind

Viited

Kirjandus

• Juhani Salokannel. "Jaan Kross". Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 542 lk. ISBN 9789985792667 (originaal: Juhani Salokannel. Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus. WSOY. 2008)
• Martin Carayol (toim.). Jaan Kross: bilan et découvertes. Paris: L'Harmattan, 2011. ISBN 978-2296560734

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaan Kross

Tsitaadid Vikitsitaatides: Jaan Kross

• Jaan Kross Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Foto
• Teet Korsten. Jaan Kross: naiivne oleks uskuda, et meie siinolemise lõpuga lõpeb kõik. Põhjarannik, 20. märts 2004
• Andres Laasik. Kultuurilugu läbi Krossi silmade. Eesti Päevaleht, 19. juuni 2009
• Kaarel Kressa. "Krossi pärand riigikogu saadikuna – rida filoloogilisi õiendusi". Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2010
• 20. veebruar 2020, Margit Sutrop, Eetilised valikud Jaan Krossi teostes , err.ee