Jaan Manitski

Jaan Manitski (sündinud 7. märtsil 1942 Viinistul) on Eesti poliitik, ettevõtja ja kunstikoguja.

Ta põgenes sõja ajal koos ema ja isaga 1943. aasta sügisel Soome ning pärast Soome ja Nõukogude Liidu rahulepingu sõlmimist Rootsi. Ta õppis Göteborgi Ülikoolis majandusteadust (1968) ning töötas seejärel Rootsis mitmes finantsettevõttes.

Eestisse tuli ta esimest korda 1989. aastal^[1]. Oli Eesti Kongressi liige.

Pärast Lennart Meri siirdumist suursaadikuks Soome 1992. aastal sai Jaan Manitskist Tiit Vähi esimese valitsuse välisminister.

Seejärel kuulus ta Eesti Erastamisagentuuri nõukokku ning oli selle peadirektor.

2000. aastatel tegutseb Jaan Manitski eraettevõtjana ja kodukoha Viinistu aktiivse arendajana, olles kohaliku kultuurielu elavdaja ja suuremaid tööandjaid Viinistul. Manitskile kuulub üks suuremaid erakunstikogusid Eestis, mida ta eksponeerib endale kuuluvas Viinistu Kunstimuuseumis.

Temast on tehtud portreefilm "Jaan Manitski tagasitulek" (režissöör Rein Raamat, Eesti 2009).

Tunnustus

• 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]
• 2011 Harju maakonna aukodanik^[3].

Viited

Välislingid

• Kaladega kõrbenud Manitski ehitab vanalinnas, www.ohtuleht.ee, 3. juuni 1999
• "Jaan Manitski on Eestisse panustanud ligi 90 mln krooni" Äripäev, 7. juuli 2003
• "Mees Viinistu rannast" Eesti Päevaleht, 20. detsember 2003
• "Vahel Stockholmis saan ABBA poistega kokku" SL Õhtuleht, 17. aprill 2004
• “See pole heategevus, vaid privileeg” Kultuur ja Elu