Jaanuar 2024

Jaanuar 2024, kroonika.

2024. aasta jaanuar algas esmaspäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem kolmapäeval.

1. jaanuar

• Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Belgia.
• OSCE eesistujaks sai Malta.
• Euroopa kultuuripealinnadeks said Tartu, Bad Ischl ja Bodø.
• G7 eesistujariigiks sai Itaalia.
• Egiptus, Etioopia, Iraan, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid liitusid ühendusega BRICS.
• Iisraeli ülemkohus kuulutas suure osa 2023. aasta Iisraeli justiitsreformist põhiseadusevastaseks.
• 2024. aasta Noto maavärin: Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus vähemalt 202 inimest. Anti tsunamihoiatus. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
• Šveitsi liidupresidendiks sai Viola Amherd.
• Tšaadi peaministriks, üleminekuvalitsuse juhiks nimetati pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist 2023. aasta Tšaadi põhiseadusreferendumil majandusteadlane ja opositsioonipoliitik Succès Masra.
• Vene-Ukraina sõda: Venemaa ründas Ukraina relvajõudude teatel uusaastaööl Ukrainat kokku 90 Shahed-drooniga, millest 87 lasti alla.

2. jaanuar

• Lõuna-Koreas Busanis pussitati opositsiooniliidrit Lee Jae-myungi.
• Japan Airlinesi reisilennuk põrkas Tōkyōs Haneda lennujaamas maandumisel kokku Jaapani rannakaitse väikelennukiga. Hukkus viis väikelennukis viibinud inimest.
• Vene-Ukraina sõda: Venemaa ründas Ukraina relvajõudude teatel Ukrainat 99 eri tüüpi raketi ja 35 drooniga. Ukraina õhutõrje hävitas kõik droonid, 10 raketti Kindžal, 59 tiibraketti ja 3 raketti Kalibr. Hukkus vähemalt 5 inimest.
• Lõuna-Koreas Busanis pussitati opositsiooniliidrit Lee Jae-myungi.

3. jaanuar

• Iraanis Kermānis Iraani kindralile Qāsem Soleymānīle pühendatud mälestusüritusel toimunud pommiplahvatustes hukkus vähemalt 84 inimest.
• Marshalli Saarte presidendi ametisse astus Hilda Heine.

6. jaanuar

• Austrias Bischofshofenis lõppenud nelja hüppemäe turnee võitis jaapanlane Ryōyū Kobayashi.

7. jaanuar

• Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas, et ta kandideerib 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja astub juulis tagasi.^[1]
• Bangladeshis toimusid parlamendivalimised. Võimupartei Awami Liiga (Rahva Liiga) võitis suure ülekaaluga saades 223 kohta 300-kohases parlamendis. Opositsioon boikoteeris valimisi, mistõttu valimisosalus oli madal.
• Rootsis algas Säleni julgeolekukonverents. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles seal, et Ukraina suudab Venemaa rünnaku tagasi lüüa, olukord lahinguväljal on stabiilne ja Euroopa peab arendama ühist relvatööstust.^[2]
• Saksamaa ekspresident Joachim Gauck kutsus ajalehes Bild ilmunud intervjuus üles andma Ukrainale kaugmaarakette Taurus.^[2]
• Venemaa sissetung Ukrainasse:
  • Ukraina õhujõudude teatel ründas Venemaa öösel Ukrainat 28 ründedrooniga Shahed, millest Ukraina hävitas 21, ja 3 raketiga S-300.^[2]
  • Hersonis sai Venemaa armee tule tagajärjel surma kaks ja vigastada kaks tsiviilelanikku.^[3]
• Jaapani välisminister Yōko Kamikawa külastas oma ringsõidu käigus Ukrainat. Ta kohtus Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga ning külastas Butšat ja Irpinit. Ta avaldas toetust Ukrainale.^[2]

8. jaanuar

• Venemaa sissetung Ukrainasse:
  • Venemaa tulistas välja seitse raketti S-300 ja S-400 Belgorodi oblastist, 4 ballistilist raketti H-47M2 Kinžal, 24 tiibraketti H-101, H-555 ja H-55, 8 tiibraketti H-22, 6 ballistilist raketti Iskander-M ja 2 raketti H-31P. Ukraina õhutõrje lasi alla 18 Vene raketti. Hukkus vähemalt neli inimest.^[4]
• USA-s Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt asus Kuu suunas teele ettevõtte United Launch Alliance kanderakett Vulcan Centaur. Kuuraketi pardal oli ka eraettevõtte Astrobotic ehitatud kuumaandur Peregrine.
• Prantsusmaa peaminister Élisabeth Borne astus ametist tagasi.
• Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas Säleni julgeolekukonverentsil, et Rootsi saadab NATO-ga liitumise korral Lätisse 800 sõjaväelast.

9. jaanuar

• Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta on riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht^[5].
• Ecuadori president Daniel Noboa kuulutas välja hädaolukorra pärast narkoparun José Adolfo Macías Villamari põgenemist vanglast.

10. jaanuar

• Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Leedut.

11. jaanuar

• Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.^[6] Õhtul suundus Zelenskõi Lätti.
• Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
• Paapua Uus-Guineas Port Moresbys ja Laes puhkenud rahutustes hukkus vähemalt 10 inimest ja põletati maha mitu hoonet.^[7]
• Arheoloogid teatasid, et Amazonase vihmametsast on avastatud iidsete linnade võrgustik, mis on ligi 1000 aastat vanemad kui teadaolevalt seni vanimad Amazonase arenenud ühiskonnad.^[8]

12. jaanuar

• Eesti iluuisutaja Aleksandr Selevko võitis Euroopa meistrivõistlustel iluuisutamises Eesti iluuisutajate esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali (hõbemedal).

13. jaanuar

• Taiwanil toimunud presidendivalimised võitis valitseva Demokraatliku Progressiivse Partei kandidaat Lai Ching-te, kes sai üle 40% häältest.

14. jaanuar

• Azali Assoumani valiti tagasi Komooride presidendiks.
• Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.

15. jaanuar

• Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste Vabariikliku Partei eelvalimised Iowa osariigis võitis 51,01%-ga Donald Trump. Teise koha sai Ron DeSantis 21,23%-ga ja kolmandaks jäi Nikki Haley, kes kogus 19,12% valijate häältest.
• Guatemala presidendina vannutati ametisse Bernardo Arévalo.
• Iraan korraldas Iraagi ja Süüria vastu mitu õhurünnakut ning päev hiljem mitu raketirünnakut Pakistani vastu. 18. jaanuaril vastas Pakistan Iraani vastu õhurünnakutega.

16. jaanuar

• Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises. Morozov peeti kinni 3. jaanuaril.^[9]

17. jaanuar

• Venemaal Baškortostanis Baimakis kogunes mitu tuhat inimest protestiks kohtuhoone ette, kus keskkonnaaktivist Fail Alsõnovile oli mõistetud neli aastat vangistust. Politsei ja eriüksused ajasid meeleavalduse pisargaasi kasutades laiali, vahistati kümneid meeleavaldajaid.^[10]

18. jaanuar

• NASA mehitamata helikopteri Ingenuity missioon lõppes tiiviku purunemise tõttu. Ligi kolme aasta jooksul tegi Ingenuity Marsil 72 lendu.
• Eestis teatas politsei- ja piirivalveamet, et ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikovi elamisluba ja seetõttu peab ta 6. veebruariks Eestist lahkuma. Kaitsepolitsei hinnangul ohustab kirikujuhi tegevus Eesti julgeolekut.
• Prantsusmaal alustasid põllumehed protestiks madalate toiduhindade, põllumeeste diislikütuse riigitoetuste kavandatud vähendamise ning kavandatava Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise vabakaubanduslepingu vastu proteste.

19. jaanuar

• Kuul maandus Jaapani Kosmoseuurimise Agentuuri maandur SLIM.

21. jaanuar

• Venemaal Leningradi oblastis puhkes öösel Ust-Luga merekaubasadamas Novateki vedelgaasiterminalis ulatuslik tulekahju, mille põhjustas Ukraina droonirünnak.

22. jaanuar

• Libeerias vannutati ametisse president Joseph Boakai.
• Eestis algas õpetajate streik.

23. jaanuar

• Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste Vabariikliku Partei eelvalimised New Hampshire'i osariigis võitis 54,3%-ga Donald Trump. Teise koha sai Nikki Haley, kes kogus 43,3% valijate häältest. Demokraatliku Partei eelvalmised võitis Joe Biden.

24. jaanuar

• Venemaal Belgorodi oblastis Jablonovo küla lähedal kukkus alla transpordilennuk Il-76. Venemaa väitel vedas lennuk Ukraina sõjavange, Ukraina allikatel tulistas lennuki alla Ukraina õhukaitse ning lennukiga toimetati rindele rakette S-300.

25. jaanuar

• Venemaal mõisteti terrorist Igor Girkinile "ekstremismile õhutamise" eest neljaaastane vanglakaristus.
• Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas Rootsi NATO-ga liitumise dokumendi.

26. jaanuar

• New Yorgis andis kohus USA endisele presidendile Donald Trumpile korralduse maksta 83 miljonit dollarit kahjutasu kirjanik E. Jean Carrollile, keda ta solvas avalikult ja nimetas valetajaks. Trump lubas otsuse edasi kaevata.
• USA valitsus kiitis heaks mitmeotstarbeliste hävitajate F-16 müümise Türgile.
• Tuvalus toimusid üldvalimised.

28. jaanuar

• Soomes toimus presidendivalimiste esimene voor. 11. veebruaril toimuvasse teise vooru pääsesid Koonderakonna üles seatud Alexander Stubb, kes sai 27,2 % häältest ja valijaühenduse poolt üles seatud Rohelise Liidu liige Pekka Haavisto, kes sai 25,8 % häältest.
• Burkina Faso, Mali ja Niger teatasid välja astumisest Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusest (ECOWAS).

29. jaanuar

• Hongkongi kohus andis kinnisvarafirmale Evergrande likvideerimiskorralduse.^[11]
• Jüri Ratas astus Eesti Keskerakonnast välja.^[12]

30. jaanuar

• Eestis lõppes õpetajate streik.
• Pakistani endine peaminister Imran Khan mõisteti riigisaladuste lekitamise eest kümneks aastaks vangi.

31. jaanuar

• Malaisias astus Malaisia kuninga ametisse Johori kuningas Ibrahim Ismail.
• Soomes algas riigi ajaloo üks suurimaid streike. Streiki alustasid ametiühingud, mis pole rahul sotsiaaltoetuste kärpimise ja valitsuse kavandavate reformidega.^[13]

Viited