Juhan Kunder

Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald Kovali talu – 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja, loodusloo õpikute autor ja pedagoog.

Elulugu

Kunder õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Aastail 1872–1875 õppis ta saksakeelses Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris. 1873. aasta sügisel astus Eesti Üliõpilaste Seltsi, mis tollal tegutses Kalevipoja-õhtute vormis.

Pärast õpingute lõpetamist töötas ühe aasta õpetajana Tartus ja seejärel aastail 1876–1886 Rakveres, oli seal majaomanik, Rakvere linnavolikogu liige ja vabatahtliku tuletõrjeühingu abiesimees. 1878. aastal abiellus ta Theophile Freibergiga. 1882. aastal sooritas kreiskooli õpetaja eksami.

Aastail 1885–1886 oli ta ajakirja Meelejahutaja toimetaja. Tegi kaastööd ka ajalehtedele Eesti Postimees, Sakala ja Valgus.

1886. aastal läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi, kus ta suri 24. aprillil 1888 tüüfusse. Juhan Kunder maeti 30. aprillil 1888 Rakvere linnakalmistule.

Juhan Kunder kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi (oli 1882–1888 seltsi asepresident), tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus rahvaluulet.

Looming

1883 – "Lood lastele" (16 lk.)
1884 – "Laste raamat" (30 pala)
1884 – "Eesti muinasjutud" (53 juttu)
- rahvalikud imemuinasjutud, valikkogu "Imelik peegel"
1877–1885 – "Looduse õpetus"
- I jagu – "Elajate riik" (zooloogia, 1877)
- II jagu – "Taimede riik" (botaanika, 1882)
- III jagu – "Kivide riik" (geoloogia, 1885)
1878 – "Maakera elu ja olu"

Luule

"Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873)
"Kümme laulu" (1876)
"Algupäralised luuletused" (1889 postuumselt)

Valik muinasjutte

"Ahjualune"
"Suur Peeter ja Väike Peeter"
"Vaeslaps ja talutütar"
"Vigur rehepapp"
"Imelik peegel"

Näidendeid

"Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881)
"Muru Miku meelehaigus" (1882)
"Kroonu onu" (1885)
"Mõrsja ja märatsejad" (1887)
"Kingu Laos" (1890 postuumselt)

Isiklikku

Eesti rahvusliku liikumise tegelane Hain Henno oli Juhan Kunderi poolvend.

Mälestuse jäädvustamine

Tema järgi on nimetatud Juhan Kunderi tänav Tallinnas ja Kunderi tänav Rakveres. Tema järgi on veel nime saanud rändrahn Suure Munamäe nõlval (Juhan Kunderi kivi).

Rakveres aadressil Pikk tänav 29 tegutseb Juhan Kunderi Selts. Hoonele, kus selts tegutseb ja kus algselt oli Rakvere elementaarkool ja kus Kunder elas, paigaldati 24. aprillil 1998 mälestustahvel, millega tähistati 110 aasta möödumist Juhan Kunderi surmast.^[1] 2012. aastast annab selts välja Juhan Kunderi nimelist Vaimsuse auhinda.

1938. aastast on Kunderi mälestuseks Rakverre Pika tänava lõppu püstitatud Juhan Kunderi mälestussammas.^[2]

Kovali talu asukohta, kus Juhan Kunder sündis ja kus elas rahvusliku liikumise tegelane Hain Henno, on püstitatud mälestuskivi.^[3]