Jules Verne

Jules Verne
Jules Verne. Félix Nadari foto
Sünninimi	Jules Gabriel Verne
Sündinud	8. veebruar 1828 Nantes, Prantsusmaa
Surnud	24. märts 1905 (77-aastaselt) Amiens, Prantsusmaa
Rahvus	prantslane
Elukutse	kirjanik, luuletaja
Tuntud teoseid	"Saladuslik saar" "20 000 ljööd vee all" "Kapten Granti lapsed"

Autogramm

"Tuletorni maailma lõpus" peetakse üheks Verne'i parimaks romaaniks

Jules Gabriel Verne [žül vern] (prantsuse [ʒyl vɛʁn]; 8. veebruar 1828 – 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere.

Ta kirjutas kosmoselaevadest ja lennumasinatest siis, kui neid polnud veel leiutatud.

Lapsepõlv

Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas ja veetis lapsepõlve vanemate juures. Jules oli oma pere viiest lapsest kõige vanem. Tal olid õed Mathilde, Anna ja Marie ning noorem vend Paul.

Karjääri algus

Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperilibretosid. Kui isa sai teada, et ta õpingud ei edene, katkestas ta tema rahalise toetamise ja Jules oli sunnitud töötama börsimaaklerina.

Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus Honorine du Fraysne de Viane'iga (1831–1910), kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal Michel Verne'i (1861–1925) isaks. Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga".

Kuulsuseaastad

Esimene raamat tegi ta kohe kuulsaks ja peagi ka rikkaks. Edaspidi ilmus temalt peaaegu igal aastal üks või mitu romaani. Tema romaanid ilmusid sageli järjejuttudena ajakirjades enne kui eraldi raamatuna. Kogutud teosed (82 köidet) ilmusid 1878–1910.

UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik; tema teoseid on avaldatud 148 keeles.

Jules Verne'i teoseid

"Kaheksakümne päevaga ümber maailma" esimene peatükk prantsuse keeles
"Cinq semaines en ballon" ("Viis nädalat õhupalliga") (1863)
"Paris au XXe siècle" ("Pariis 20. sajandil") (1863, avaldati alles 1994)
"Voyage au centre de la Terre" ("Reis maakera südamesse") (1864)
"De la Terre à la Lune" ("Maalt Kuule") (1865)
"Voyages et aventures du Capitaine Hatteras" ("Kapten Hatterase seiklused") 1866
"Les enfants du Capitaine Grant" ("Kapten Granti lapsed") (1867–1868)
"Vingt mille lieues sous les mers" ("20 000 ljööd vee all") (1869–1870)
"Autour de la Lune" ("Ümber Kuu") (1870)
"Le tour du monde en quatre-vingt jours" ("80 päevaga ümber maailma") (1872)
"L'île mystérieuse" ("Saladuslik saar") (1874)
"Michel Strogoff" ("Tsaari kuller") (1876)
"Les Indes noires" ("Must India") (1877)
"Un capitaine de quinze ans" ("Viieteistkümneaastane kapten") (1877–1878)
"Les tribulations d'un chinois en Chine" ("Hiinlase eksirännakud Hiinamaal") (1879)
"Les Cinq cents millions de la Bégum" ("Begumi 500 miljonit") (1879)
"Le Maison à vapeur" ("Aurumaja") (1880)
"La Jangada" ("Jangada") (1880-1881)
"Le rayon vert" ("Roheline kiir") (1882)
"L'Etoile du Sud" ("Lõunatäht") (1884)
"Mathias Sandorf" (1885)
"Robur le conquérant" ("Robur Vallutaja" (1886)
"Deux ans de vacances" ("Kaheaastane puhkus") (1888)
"Le Château des Carpathes" ("Karpaatide loss") (1892)
"Claudius Bombarnac" (1892)
"Un drame en Livonie" ("Draama Liivimaal") (1893)
"Face au Drapeau" ("Back Cupi saare saladus") (1896)
"Le village aérien" ("Õhuküla") (1901)
"Maître du Monde" ("Maailma isand") (1904)

Välislingid

Jules Verne Ulmekirjanduse BAASis
Jules Verne mobile ebooks
Peeter Helme, "Tavatud reisid õhus, vees ja maal. Kas Jules Verne'il on tänasele lugejale veel midagi öelda?" (raamatute "Hiinlase eksirännakud Hiinamaal" ja "Robur Vallutaja" arvustus) – Sirp 24. september 2004, lk 6
Helle Michelson, "Seega oli Phileas Fogg kihlveo võitnud. Jules Verne on juba sada aastat surnud" – Sirp 15. aprill 2005, lk 6
Jüri Talvet, Romaaniülikool: Jules Verne, "Saladuslik saar" – Eesti Päevaleht 2. november 2007, lk 24