Käina kihelkond

Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.

Piirkonna ajalugu

Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Hiiumaa kaguosa baasil.^[1] Põhjapoolsetest aladest moodustati 1627 Reigi ja lõunapoolsetest aladest Emmaste kihelkond 1866.^[2]

Käina kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes kuus mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja üks karjamõis:^[1]

• Käina kirikumõis (Pastorat Keinis)
• Aadma (Ahdma), Vaemla kõrvalmõis
• Orjaku (Orjak), Emmaste kõrvalmõis
• Putkaste (Putkas) rüütlimõis
• Vaemla (Waimel) rüütlimõis^[3]
• Orjaku-Kuriste poolmõis (Orjack-Kurrist), eraldati Orjaku mõisast.^[4]

Käina kihelkonna vallad

• Aadma vald (1866–1893)
• Kassari vald (1866–1893)
• Käina vald (1866–1950)
• Putkaste vald (1866–1893)
• Vaemla vald (1866–1893)^[5]

Kirikud ja kogudused

• Käina kirik
• Käina Martini kogudus
• Kuriste kirik

Käina kihelkonna pärand

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumismatk Käina kihelkonda toimus 1912. aastal. 2009. aasta seisuga on muuseumi kogudes Käina kihelkonnast esemeid 433, fotosid üle 470, välitöödel kogutud teatmematerjali 22, jooniseid 97.^[6]

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna ala kattub umbkaudu endise Käina valla alaga.^[1]

Viited

Välislingid

• Käina kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 574–576.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.