Kaur Alttoa

Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.

Kaur Alttoa on peamiselt uurinud Eesti keskaegset arhitektuuri, nii linnuseid kui ka sakraalhooneid. 1995. aastal valmis tal magistritöö Lõuna-Eesti keskaegsete tellisehitiste teemal. Ta on juhatanud arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi ordulinnuses, Narva linnuses, Vastseliina piiskopilinnuses ja mujal.

Haridus

Kaur Alttoa lõpetas 1966. aastal Tartu 1. Keskkooli (tema klassijuhataja oli Eesti NSV teeneline õpetaja Liidia Tanimäe, legendaarne füüsikaõpetaja hüüdnimega Lambda[1]).[2] Pärast keskkooli lõpetamist astus ta samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda ja lõpetas selle 1972. aastal kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Vastseliina linnus".[3][4] 1995. aasta märtsis kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas väitekirjaga "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj. – 16. saj. I poolel" teadusmagistri (Magister artium) kraadi kunstiajaloos.

Töökäik

Aastatel 1971–1990 töötas Kaur Alttoa Eesti Ehitusmälestiste Tartu filiaalis teadurina, 1975–1980 ühtlasi Tallinnas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi vanemõpetajana.

1977. aastal asus Kaur Alttoa tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis. Alates 1980. aastate lõpust on ta olnud Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud (1988–1992 ajaloo osakonna vanemõpetaja ja 1992. aastast lektor). Aastatel 2005–2007 oli ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli hoidja.

Ta on olnud ka Tartus asunud Anton Starkopfi muuseumi juhataja.[3]

Ta oli ka rahvusvahelise linnusteuuringuid publitseeriva sarja "Castella Maris Baltici" üks toimetajaid.

1968–1972 oli ta Tartu kunstirühmituse Visarid liige kui teoreetik ja tõlkija.

Aastal 1980 kirjutas Kaur Alttoa alla 40 kirjale.

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa on kirjandusteadlane Villem Alttoa (sünninimega Wilhelm Alto) ja kooliõpetaja Aino Alttoa (neiupõlvenimega Aino Liit[9]). Tema abikaasa on konservaator Eve Alttoa.

Publikatsioone

Raamatuid

  • 1990 – "Villem Raami bibliograafia". Koostanud Kaur Alttoa ja Eve Palginõmm. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts. 46 lk [1]
  • 1993–1999 "Eesti arhitektuur. 1–4".Üldtoimetaja Villem Raam. [Kaur Alttoa oli autoreid ja koostajaid]. Toimetanud Tiit Masso. Tallinn Valgus
  • 1995 – "Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo". [artiklite kogumik]. Koostanud Kaur Alttoa. Tõlkinud Viktor Sepp, Mart Aru, ja Jaan Unt. Eessõna Jaan Tammelt. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts. 210 lk. ISBN 998-5601459 [2]
  • 1997 – Kaur Alttoa. "Saaremaa kirikud = The churches on the island of Saaremaa". Inglise keelde tõlkinud Liina Viires. Kujundanud Jaan Klõšeiko. Tallinn: Kunst. 80 lk. ISBN 589-9201002 (2. täiendatud trükk ilmus 2003. aastal, 95 lk, ISBN 589-9203188) [3]
  • 1999 – Kaur Alttoa. "Estonian churches". Tallinn: Eesti Instituut. 15 lk [4]
  • 2007 – "Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur". Toimetajad Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma ja Malle Soosaar. Autorid Kaur Alttoa jt. Kujundaja Angelika Schneider. Tallinn: Koolibri. 1136 lk. ISBN 978-9985018828 [5]
  • 2011 – Kaur Alttoa. "Tartu Jaani kirik". Sarja "Eesti kirikud" 3 köide. Kaasautorid Eve Alttoa, Krista Kodres, Anu Mänd. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011. 135 lk. ISBN 978-9985989647 [6]
  • 2015 – "Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja = The Teutonic Order's castle and castle hills in Viljandi through time". Viljandi Muuseumi Toimetised V köide. Koostaja ja toimetaja Ain-Andris Vislapuu. Autorid Heiki Valk, Arvi Haak, Juhan Kreem, Kaur Alttoa ja Ain-Andris Vislapuu. Inglise keelde tõlkinud Juta Ristsoo, Heiki Valk ja Arvi Haak. Kujundanud Kristjan Mändmaa. Viljandi: Viljandi Muuseum. 183 lk. ISBN 978-9949928637 [7]
  • 2015 – Kaur Alttoa. "101 Eesti pühakoda". Toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Mari Kaljuste. Fotograaf Kaur Alttoa. Tallinn: Varrak. 214 lk. (sari "101 Eesti ...") ISBN 978-9985335314 [8]
  • 2017 – Kaur Alttoa. "Tartu. Piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks. Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost". Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Tartu: Ilmamaa. 375 lk. (sari "Ilmatargad") ISBN 978-9985776049 [9]
  • 2018 – "Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Koostajad Mariann Raisma ja Krista Andreson. Autorid Kaur Alttoa, Malle Ermel, Lea Leppik, Madis Maasing, Juhan Maiste, Martin Malve, Mihkel Mäesalu, Anu Ormisson-Lahe ja Heiki Valk. Tõlkija Juta Ristsoo. Väljaandja: Tartu Ülikooli muuseum. 336 lk. ISBN 978-9985410929 [10]

Käsikirju

  • 1969 – "Eesti kunsti üldnäitused 1906–1918". Auhinnatöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 122 lk
  • 1972 – "Vastseliina linnus". Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1995 – "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj.–16. saj. I poolel". Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. 206 lk

Viited

  1. ↑ Jaan Kaplinski lapsepõlv. jaan.kaplinski.com
  2. ↑ Lennud. htg.tartu.ee
  3. ↑ 3,0 3,1 Tartu medali kavaler Kaur Alttoa. tartu.ee
  4. ↑ Kaitstud lõputööd. Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925–2015. flaj.ut.ee
  5. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  6. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  7. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  8. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  9. ↑ "Eesti kooli biograafiline leksikon". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. Lk 14

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ut" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "etbl" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

Välislingid

  • Kaur Alttoa Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.