Keisririigi ringkonnad

Keisririigi ringkond (ladina keeles Circulus imperii, mitmuses Circuli imperii; saksa keeles Reichskreis, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend. Ringkond loodi peamiselt üldiste kaitsestruktuuride ja keiserlike maksude kogumise organiseerimise eesmärgil, kuid ka organiseerimise vahendina Riigipäeval ja Keiserlikus Riigikohtus.

Igal ringkonnal oli Ringkonnapäev, kuigi mitte iga Ringkonnapäeva liige ei saanud olla Riigipäeva liige.

Keisririigi ringkondade moodustamine

Algselt moodustas 1500. aasta Augsburgi Riigipäev Keisririigi reformi osana kuus ringkonda:

Baieri ringkond
Švaabi ringkond
Ülem-Reini ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Frankimaa ringkond
Saksi ringkond

Algselt jäid Habsburgi dünastia ja kuurvürstide territooriumid ringkondadest väljapoole. Aastal 1512 organiseerisid Trieri ja Kölni Riigipäevad need maad nelja uude ringkonda:

Austria ringkond, sealhulgas Maximilian I poolt päritud Habsburgide territooriumid
Burgundia ringkond, sealhulgas Maximiliani viimase naise Marie pärand
Ülem-Saksi ringkond, sealhulgas Saksimaa ja Brandenburgi kuurvürstkonnad
Kuur-Reini ringkond, sealhulgas vaimulikud kuurvürstkonnad Mainz, Köln ja Trier ning ilmalik Kuurpfalz.

Silmas pidades Prantsusmaa üleskerkinud nõudmisi Maximiliani Burgundia pärandile, algatas 1512. aasta Riigipäev oma lõppaktis nime Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (ladina keeles Sacrum Imperium Romanum Nationis Germanicæ) ametliku kasutuse.

Kuigi keisririik kaotas mõned läänepoolsed territooriumid pärast Ühendatud Provintside lahkulöömist aastal 1581 ja seoses 1679. aasta Nijmegeni rahu järgse Prantsuse anneksiooniga, jäid kümme ringkonda suuresti muutumatuks kuni 1790. aastate alguseni, mil Prantsuse revolutsioonisõjad tõid kaasa olulisi muutusi Euroopa poliitilisel kaardil.

Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid

Mitmed keiserlikud territooriumid jäid väljapoole ringkondi, näiteks:

Tšehhi krooni maad (s.o. Tšehhi kuningriik ja Moraavia mark ning Kladsko krahvkond, Sileesia hertsogkonnad, samuti Ülem- ja Alam-Lausitz)
Šveitsi Konföderatsiooni territooriumid, mis arvati aastal 1648 keiserlikust föderatsioonist vastavalt Vestfaali rahule välja
keisririigi territooriumid Põhja-Itaalias: Mantua, Milano, Modena, Montferrat, Parma ja Toskana
riigirüütlite territooriumid
väiketerritooriumid, nagu:
- Montbéliard krahvkond
- Schmalkalden
- Jever
- talupoegade vabariik Dithmarschen (kuni Holsteiniga liitmiseni aastal 1559)
Vana-Liivimaa