Kirikuisa
Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8. sajandil, st hilisantiigi perioodil elanud kristlikku autorit, kelle tekstid on oluliselt mõjutanud kristlikku õpetust, kristluse enesemääratlust ning kirikukorraldust. Tavaliselt loetakse kirikuisasid ka pühakuteks.
Ikonograafia
Ikonograafias kujutatakse kirikuisasid liturgilises rüüs, sageli käsikirjarulli või raamatuga. Lääne-Euroopa kunstis on vahel tavaks kujutada pühapildi kompositsioonis mõnd vihjet kirikuisa pärimuslikule eluloole (näiteks Hieronymus koos lõviga).
Kirikuisad sajandite kaupa
2. sajand
Aastail 80–150 elanud kirikuisasid nimetatakse ka apostlikeks isadeks:
- Clemens Roomast
- Papias Hierapolisest
- Ignatios Antiookiast
- Polykarpos Smyrnast
Apologeedid:
- Aristides Ateenast
- Justinus Märter
- Athenagoras Ateenast
- Ireneus Lyonist
- Meliton Sardesest
3. sajand
- Origenes (ei loeta pühakuks)
- Tertullianus (tunnistati hereetiliseks)
- Clemens Aleksandriast
- Cyprianus Kartaagost
- Hippolytus Roomast
- Marcus Minucius Felix
- Dionysios Aleksandriast
4. sajand
- Eusebius Caesareast
- Athanasios Aleksandriast
- Kyrillos Jeruusalemmast
- Basilios Caesareast
- Gregorios Nazianzist
- Gregorios Nyssast
- Efraim Süürlane
- Afrat
- Johannes Chrysostomos
- Hilarius Poitiers'st
- Ambrosius Milanost
- Hieronymus
- Augustinus Hippost
- Nemesius Emesast
- Arnobius Vanem
- Lactantius
- Marius Victorinus
- Macrobius Ambrosius Theodosius
- Zenon Veronast
- Iulius Firmicus Maternus
5. sajand
- Benedictus Nursiast
- Salvianus Marseille'st
- Martianus Capella
- Kyrillos Aleksandriast
- Leo Suur
6. sajand
7. sajand
- Maximus Usutunnistaja
- Isidorus Sevillast
8. sajand
Õigeusu kirik loeb kirikuisadeks ka järgmised autorid hilisemast ajast:
- Photius
- Simeon Uusteoloog
- Gregorios Palamas
- Markus Efesosest
Vaata ka
- Patroloogia
- Patristika
- Kiriku doktor
- Apologeedid
- Apostlikud isad
