Kirill

See artikkel räägib Moskva ja kogu Venemaa patriarhist; Torgu kuninga kohta vaata artiklit Kirill Teiter; eesnime kohta vaata artiklit Kirill (eesnimi)

Kirill (eestipäraselt ka Kirillus, vene keeles Кирилл; kodanikunimega Vladimir Mihhailovitš Gundjajev, vene keeles Владимир Михаилович Гундяев; sündinud 20. novembril 1946 Leningradis) on Vene Õigeusu Kiriku vaimulik, alates 1. veebruarist 2009 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Elulugu

Tema isa Mihhail ja vanaisa Vassili olid Vene Õigeusu Kiriku vaimulikud. Vassili, õppinud mehaanik, vahistati 1922. aastal religioossete protestide eest ja veetis olulise osa järgnevast elust GULAGis. Nii perekonnanimi kui ka vanaisa sünnipaik viitavad Gundjajevite tõenäolisele mordva päritolule^[1].

3. aprillil 1969 pühitseti Vladimir Gundjajev mungaks nimega Kirill. Aastal 1970 lõpetas ta kiitusega Leningradi Vaimuliku Akadeemia.

26. detsembrist 1974 kuni 26. detsembrini 1984 oli ta Leningradi Vaimuliku Seminari ja Leningradi Vaimuliku Akadeemia rektor.

14. märtsist 1976 oli ta Viiburi piiskop, 2. septembrist 1977 Viiburi peapiiskop. Alates 26. detsembrist 1984. aastast oli Kirill Smolenski ja Vjazma peapiiskop, 1989. aastast Smolenski ja Kaliningradi peapiiskop. Aastal 1991 ülendati ta metropoliidiks.

Ühtlasi juhtis Kirill alates 1989. aastast Moskva Patriarhaadi välissuhete osakonda ja oli tulenevalt oma ametikohast Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi alaline liige.

Pärast patriarh Aleksius II surma valis Püha Sinod metropoliit Kirilli 6. detsembril 2008 Moskva ja kogu Venemaa patriarhi kohusetäitjaks, kelle ülesandeks oli juhtida Vene Õigeusu Kirikut kuni uue patriarhi valimiseni kiriku täiskogul.

27. jaanuaril 2009 valiti ta kiriku täiskogul 508 häälega Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Ta seati ametisse 1. veebruaril 2009.

14.–16. juunini 2013 viibis ta patriarhina esimesel ametlikul visiidil Eestis.

Seisukohad

2016. aasta märtsis teatas Kirill, et inimõigused on "globaalne ketserlus" ning et õigeusku tuleb kaitsta "ülemaailmse inimesekummardamise lahkusu" eest. Tema hinnangul on alanud "Jumala revolutsiooniline väljakihutamine inimese ja ühiskonna elust", kuna tänapäeval on tõe universaalseks mõõdupuuks saanud inimene ja tema õigused – see aga on üks idolaatria vorme, "mille tagajärjeks võivad saada apokalüptilised sündmused".^[2]

Patriarh Kirill ei ole hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse, vaid on avaldanud seda toetavaid seisukohti.^[3]

Tunnustus

• 2023 – Venemaa Föderatsiooni presidendi auhind panuse eest vene rahvuse ühtsuse tugevdamisse

• 2006 – Kaliningradi aukodanik

Kiriklikud autasud

• 1973 – Suurvürst Vladimiri orden II järk^[4]
• 1986 – Imetegija Sergei Radonežski orden II järk
• 2004 – imetegija Sergei Radonežski orden I järk
• 2012 – Põhjatähe orden (Sahha)
• 2013 – Vürst Jaroslav Targa I järgu orden
• 2016 – Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden^[5]

Viited

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kirill

• Metropoliit Kirill: patriarh ja paavst niipea ei kohtu Postimees, 26. jaanuar 2009
• Vene õigeusu kirikukogu valis uueks patriarhiks Kirilli ERR, 27. jaanuar 2009
• Artur Gusseinov. Kornelius: patriarh Kirill on Eestile lähedane inimene Postimees, 28. jaanuar 2009
• Mihkelson: Kirill jääb Venemaa presidendi liitlaseks Postimees, 28. jaanuar 2009
• Ajaleht: Kirillist võib oodata traditsioonilist sisu moodsas vormis Postimees, 28. jaanuar 2009
• Jaanus Piirsalu. Isa Kirill suurendab kiriku mõju EPL, 29. jaanuar 2009
• Kirill tõusis täna patriarhi troonile Postimees, 1. veebruar 2009
• ERR.ee: Kirill võib külastada kõigepealt Eestit Postimees, 2. veebruar 2009
• Patriarh Kirill tuleb Eestisse juuniküüditamise aastapäeval ERR, 12. aprill 2013
• Kirill kõneles sadadele pronkssõduri juurde tulnutele ERR, 14. juuni 2013
• Patriarh Kirilli külaskäik Eesti Kirik, 19. juuni 2013