Kirsti Oidekivi

Kirsti Oidekivi (kodanikunimega Kristin Väli[viide?], varem ka Kristin Krull; sündinud 21. mail 1959 Tallinnas) on eesti luuletaja ja tõlkija.

Ta on õppinud Tallinna 32. Keskkoolis.[1]

Looming

Tema debüüti iseloomustas kriitik Peeter Künstler nõnda: "Oidekivi luule kestab pikkade perioodidena, selle sujuvuses pole mingeid järske murranguid ega hüppeid. Eks ta sarnane esmapilgul üksjagu proosaminiatuuridele, kuid on õhulisem, üldsegi mitte nii tihke ja seletav. Sellist teksti saab väga lahedalt lugeda."[2]

"Mulle tundub, et Oidekivi luuletused kasutavad vähe võrdlusi ja metafoore. Ta kirjutab, mida meeltega tajub," kirjutas luulekogu "Akvaariumis" kohta Kalju Kruusa. "Ta luuletused on loomulikud. Nad on aga täis sulandumisi, mis võivad jätta mulje, et, kui a on koos b-ga, siis a on nagu b, või et a on b. Oidekivi on mõnus lugeda. Sama ütles esitlusel ka Peeter Sauter".[3]

"Oidekivi esimesed luuletused ilmusid 35 aastat tagasi [1976]. Sestpeale on tema kohalolu eesti kirjanduses olnud pidev ja enesestmõistetav, ilma igasuguse esiletükkiva enesekehtestamiseta," kirjutas Liivi luuleauhinna puhul 2011. aastal Doris Kareva. "Juba mitmed ta kogude pealkirjadki ("Tigudele", "Akvaariumis"), kõnelevad vaiksest eksistentsist, vaatlemisest, "kuidas Sa kohendad vabalt langevat valgust", mõistmisest ja andestamisest: "ainult kahju selle ilusa valguse pärast"."[4]

Luulekogud

  • "Tigudele". Tallinn: Huma, 1998, 32 lk
    • arvustusː Peeter Künstler. "Väheke tigude purpurit ehk imetilluke täpal". Postimees, 15. detsember 1998
  • "Akvaariumis". Tallinn: Tuum, 2000, 56 lk
    • arvustusː "Akvaariumisse, akvaariumis, akvaariumist. Vestlevad Kalju Kruusa ja Jan Kaus". Sirp, 2. juuni 2000
  • "Sinin". Tallinn: Bahama Press, 2001 (e-raamat)
  • "Pinsel". Tallinn: Koma, 2003, 52 lk
    • arvustusː Aarne Ruben. "Kaks mõistatust ja Kirsti Oidekivi luule". Postimees, 27. veebruar 2004

Tõlkeid

  • Kauksi Ülle. "Emaemamaa: valik luuletusi 1987–2003". Võru keelest tõlkinud Kirsti Oidekivi ja Aare Pilv. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005

Muid tekste

  • "*kõik on valgus...", "sügis ja päike", "ämblik ja ma ja", "üks koht eestimaal", "D ja E ja F ja", "*mu isa, kes sa oled", "haned", "kuulasin tuule tulemist". Vikerkaar 4-5/2010
  • "Akkadi armuloits" Ninniku; akadi keele põhjal Kirsti Oidekivi (transkriptsioon Amar Annus)

Auhinnad

  • 1998 Betti Alveri kirjandusauhind ("Tigudele")
  • 2011 Juhan Liivi luuleauhind ("mu isa, kes sa oled kerge vaim...") [4][5]

Isiklikku

Tema isa on lastekirjanik Heino Väli ja ema on tõlkija Silvi Väli ning tema õde on luuletaja Katrin Väli.[6]

Ta oli aastatel 1991–2008[viide?] abielus luuletaja ja kriitiku Hasso Krulliga, neil on ühine tütar Linda-Mari Väli. Tal on ka poeg Tambet ja tütar Riste.[1]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Peeter Sauter. "Luuletajate kodu – Kristin, Hasso, lapsed ja kassid". EPL, 29. aprill 2000
  2. ↑ Peeter Künstler. "Väheke tigude purpurit ehk imetilluke täpal"[alaline kõdulink]. Postimees, 15. detsember 1998
  3. ↑ "Akvaariumisse, akvaariumis, akvaariumist. Vestlevad Kalju Kruusa ja Jan Kaus". Sirp, 2. juuni 2000 (Kirsti Oidekivi luulekogust "Akvaariumis")
  4. ↑ 4,0 4,1 Doris Kareva. "Liivi karjasemärss Kirsti Oidekivile". Sirp, 5. mai 2011
  5. ↑ "Juhan Liivi 2011. aasta luuleauhinna pälvis Kirsti Oidekivi". Postimees, 30. aprill 2011
  6. ↑ Hele-Kaja Mäesepp. "Käbid ja kännud". Tartu Linnaraamatukogu lugemissoovituste blogis, 14. jaanuar 2010

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kirsti Oidekivi
  • Peeter Sauter. "Luuletajate kodu – Kristin, Hasso, lapsed ja kassid". EPL, 29. aprill 2000