Kiudpilved

Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Kiudpilved on eelkõige ilmamuutuse tunnuseks (seda seoses pilvisuse tihenemisega). Kui kiudpilved hakkavad tihenema, võivad nad areneda kiudkihtpilvedeks, mis võib tähendada juba suuremat vihma ja pilvitust.

Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0 °C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.^[1]

Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel.

Kiudpilved esinevad sageli koos kiudrünkpilvede või kiudkihtpilvedega. Sel juhul on oodata sooja fronti.

Kiudpilvede alaliigid ja vormid

Alaliik niitjad kiudpilved (Cirrus fibratus ehk Ci fibratus)
- Kassiküüned ehk suusakujulised kiudpilved üleskäändunud otstega (Cirrus uncinus ehk Ci uncinus ehk Ci unc)
- Sulgpilved (Cirrus vertebratus ehk Ci vertebratus ehk Ci vert)
- Kaootilised kiudpilved (Cirrus intortus ehk Ci intortus ehk Ci int)
- Noalaev (Cirrus radiatus ehk Ci radiatus)
- Kondensatsioonijäljed Cirrus tractus ehk Ci tractus või Cirrus aviaticus ehk Ci aviaticus
Alaliik tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus ehk Ci spissatus, vananenud Cirrus densus ehk Ci densus)
- Topikujulised kiudpilved (Cirrus floccus ehk Ci floccus)
- Cirrus incus-genitus ehk Ci incus-genitus
- Cirrus castellanus ehk Ci castellanus