Kodasema mõis
Kodasema mõis (saksa keeles Koddasem) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.
Ajalugu
Koddoasme küla on esimest korda mainimist leidnud 1615. ja Koddaassemi mõis 1765. aastal.
1914. aastal kuulus mõisale 835,8 ha mõisamaad, 18 lahustükki (547,3 ha) ja Ämbra küla.
1623. aastal sai mõisa omanikuks Hans Budde, kelle perekonna kätte jäi see aastani 1703, mil mõisa omandas ooberst Hans Heinrich von Köhler.
1739. läks mõis Uexküll-Gyldenbandide kätte.
1774. aastal ostis Kodasema mõisa Viisu mõisnik Gustav Friedrich von Engelhardt.
Engelhardtide valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisnik 1919. aastal oli Friedrich Engelhardt.
Mõisa peahoone
Mõisa peahoone pole säilinud. Selle lammutamisel 1936. aastal leidis kohalik elanik Bernhard Puss lae pealt plekk-karbi, kus oli 34 hõberubla, 50 rubla väärtuses peent hõberaha ja ühe 10-rublase kuldraha. Oma väärtuslikku leidu kasutas ta esimeses järjekorras uute säärikute ostmiseks[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ Härrastemaja lammutamisel leiti kulda ja hõbedat. Rahvaleht, 15. jaanuar 1936, nr. 7, lk. 1.
Kirjandus
- Alo Särg, "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". Argo, Tallinn 2005
Välislingid
- Kodasema mõis (Peetri khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Peetri
Mõisad: Ammuta mõis | Aru mõis (Aru) | Aru mõis (Arrohof) | Aru mõis (Arro) | Ataste mõis | Enari mõis | Esna mõis | Huuksi mõis | Kodasema mõis | Koigi mõis | Koordi mõis | Köisi mõis | Küti mõis | Lähevere mõis | Müüsleri mõis | Olli mõis | Palasi mõis | Palu mõis | Peetri kirikumõis | Prandi mõis | Põhjaka mõis | Päinurme mõis | Sargvere mõis | Silmsi mõis | Suur-Öötla mõis | Viisu mõis | Vodja mõis | Väike-Kareda mõis | Väike-Öötla mõis