Korruptsioon

Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti poliitik ja ajakirjanik Jaan Tõnisson on pakkunud selle eestikeelseks vasteks sõna kõlberüüste.^[1]

Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus..^[2] Korruptsioonijuhtum on ka ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine.

See, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, ei pruugi olla sama teises. Siiski on igas ühiskonnas tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike ülesannete täitjaile pannakse.

Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse ennekõike avaliku sektori nähtuseks. Ent korruptsiooni esineb ka eraettevõtteis ja kolmandas sektoris, näiteks riigi või Euroopa Liidu toetuste saamisel.

Korruptsioonijuhtumi tuvastamine on enamasti keerukas, sest ükski juhtumiga (süüteoga) seotud isik ei ole kannatanu. Kuigi korruptsioon võib põhjustada kahju konkreetsele juriidilisele või füüsilisele isikule (näiteks juhul, kui see mõjutab riigihanke tulemusi), on selle tagajärjed ulatuslikumad. Korruptsioon rikub ühiskonna üldist tasakaalu, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul.

Transparency International on organisatsioon, mis edendab korruptsioonivastast võitlust üle maailma. Eestis tegutseb selle allorganisatsioon Korruptsioonivaba Eesti. 2013. aasta uuringute järgi oli kõige korruptsioonivabam riik Uus-Meremaa. Samal aastal oli Eesti avaliku sektori korruptsiooni keskmine hindepunkt 5-punktisel skaalal^[3] 3,7 (Lätil oli see 4,2 ja Leedul 4,5).^[4]

Korruptsioon Eestis

2016. aastal registreeritud korruptsioonikuritegude arv oli suurem (550) kui eelnenud lähiaastail. See oli põhjustatud ametialaste võltsimiste (KarS-i § 299) kasvust; 2015. aastal oli neid 65 ja 2016. aastal 161. Võltsimised olid pandud toime sõidukite tehnoülevaatustel, kus saadud soodustuse eest oli tehniliselt mittekorras sõidukeid hinnatud tehniliselt korras olevaiks. Altkäemaksusummad olid enamikul juhtudel kõigest 5–20 eurot. Enamiku võltsimisi oli pannud toime kuue ülevaatuspunkti töötajad Ida-Virumaalt (283 juhtumit), Harjumaalt (126), Tartumaalt (24) ja Pärnumaalt (20). Tehnoülevaatustel levinud altkäemaksu juhtumid mõjutasid korruptsioonikuritegude kogupilti, sest arvesse lähevad niihästi altkäemaksu andmine ja võtmine kui ka vahendamine. Mõne isiku puhul esines neid korduvalt. Nende võltsingute puudumisel oleks korruptsioonikuritegude arv püsinud 2015. aasta tasemel.^[5]

Transparency Internationali aruande kohaselt oli 2005. aastal korruptsioon ettevõtete vahelises läbikäimises sagedane vähem kui 10% Eesti ettevõtete juhtide arvates, seisab Maailmapanga aruandes. Parem kui Eestis oli see näitaja endistest Nõukogude bloki riikidest vaid Sloveenias, kusjuures Eestis on toimunud suurem muutus paremuse poole võrreldes 2002. aastaga.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Eesti 180 uuritud riigi seas 2017. aastal 21. kohal võrreldes eelmise aasta 22. kohaga.^[6] Riigikogu võttis Eesti esimese korruptsioonivastase seaduse vastu 1995. aastal, täiendades kriminaalkoodeksit korruptiivseid tegusid kriminaliseeriva paragrahviga.

Praeguses karistusseadustikus puudub eraldiseisev korruptsiooniparagrahv ning karistused mõistetakse teiste paragrahvide alusel.^[7]

Kõrgemate riigiametnike korruptsiooni uurib Eestis kaitsepolitsei. Ülejäänud juhtumitega, sh kohalike omavalitsuste ametnike korruptsiooni uurimisega, tegelevad politseiprefektuurid.^[7]

Sageli süüdistatakse Eestis korruptiivsuses just omavalitsusi, mille kõrget korruptsioonitaset seostatakse muu hulgas politiseeritusega.

Eestis levinud korruptsiooniliigid on eeskätt altkäemaks ja pistis. Samuti kasutatakse sageli omakasu eesmärgil ebaseaduslikult ära ametiseisundit.^[7]

2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes.^[7]

Korruptsiooni liigid

Poliitiline ja avaliku sektori korruptsioon

Justiitsministeeriumi kogumik "Kuritegevus Eestis" osutab, et kohalike omavalitsuste korruptsiooni esines enim Tartumaal.^[8] 2015. aastal esitati Tartu vallavanem Aivar Soobile (IRL) kahtlustus toimepiirangu rikkumises suures ulatuses ja omastamises. 2017. aasta märtsis esitati Soobile ka süüdistus. Soop peatas küll oma kuuluvuse IRLi, kuid kogu selle aja jooksul jätkas Soop tööd vallavanemana.^[9] 2017. aasta sügisel mõisteti Aivar Soop Tartu maakohtu poolt süüdi, talle määrati tingimisi aastane vangistus^[10] , kuid ta jätkas valla juhtimist, lubades otsuse edasi kaevata ja jäi ametisse ja pärast umbusaldushääletust, mis ei kogunud vajalikke poolthääli.^[11] Tartu valla volikogu valis uue vallavanema avaliku konkursi teel, seades üheks konkursitingimuseks, et kandidaadil ei tohi olla kuriteokahtlustust ega süüdimõistvat otsust.^[12] 2017. aasta mais esitati Ülenurme abivallavanem Haljand Kaasikule süüdistus toimepiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, kuid Kaasik jätkas tööd abivallavanemana.^[13]

2016. aasta novembris tunnistas Tartu maakohus Viljandimaa Kõpu endise vallavanema Tõnu Kiviloo süüdi toimepiirangu rikkumises, omastamises, doumendi võltsimisele kihutamises ja soodustuskelmuses. Kiviloo sai kolmeaastase tingimisi vanglakaristuse nelja-aastase katseajaga ja Kiviloolt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 11 434 eurot.^[14] Kiviloo jätkas poliitilist tegevust, kandideerides Põhja-Sakala vallavolikokku Reformierakonna nimekirjas ja saades ka volikogu liikmeks. Siiski loobus ta ajutiselt volikogu liikme kohast.^[15] Ringkonnakohus karmistas Kiviloole määratud vangistust, mõistes ta pooleks aastaks reaalselt vangi.^[16] Riigikohus jättis 2018. aasta aprillis Kiviloo karistuse jõusse, võtmata seda arutlusele.^[17]

Üks Eesti tuntumaid korruptsioonijuhtumeid on maadevahetus, millega seoses anti kriminaalasjas kohtu alla kunagine keskkonnaminister, Rahvaliidu endine juht ja riigikogu liige Villu Reiljan, rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja riigikogu liige Ester Tuiksoo, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, TSM Arenduse omanik Einar Vettus, Saarte Investeeringute omanik Tullio Liblik, ettevõtja Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS-id Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara^[18].

Korruptsioonijuhtumeid Eestis

• Narva poliitik mõisteti Aleksandr Moissejevi korduvas altkäemaksu andmises süüdi ja mõisteti vangi, Postimees, 16. aprill 2010
• Kohus hindab Trašanovit suure süüga küünikuks, Äripäev, 15.03.2010
• Eksorav Mati Eliste kauples mõjuvõimuga?, Äripäev, 15. märts 2010
• Kohus mõistis endisele Valga maavanemale Trašanovile reaalse vangistuse, 50 000 krooni altkäemaksu võtmise eest, mille eest ta sõlmis vastutasuna Valga maavalitsuse nimel ebaseadusliku hankelepingu Go Busiga, Postimees, 11. märts 2010
• Kohtunik Komtšatnikov võttis altkäemaksu Satšuki vahendusel. Eesti Ekspress, 18. jaanuar 2010
• Pistise võtmises kahtlustatavana kinni peetud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi korterist leiti 300 tuhat krooni sularaha, Eesti Ekspress 25. november 2009
• Kõige rohkem korruptsiooni tajutakse Põhja-Eestis, Eesti Päevaleht, 22. juuli 2008
• Janar Filippov, Vangi mõisteti ekskohtunik Ardi Šuvalov, Eesti Ekspress, 4. juuli 2008
• "K... rahastaja peideti sihtasutuse abil", Äripäev 26.09.2008
• "Urmas Arumäe kehtestas Viimsi volikogu eirates konfliktse detailplaneeringu", EPL 01.10.2008
• An­ders Tsahkna kuulus E-tervise SA nõukokku, mis tellis semudelt hanketa 2,4 miljoni eest IT-töid 13. juuni 2009
• Maakohus mõistis veterinaarameti endise juhi tingimisi vangi, Postimees 26. mai 2010
• Kaitsepolitsei pidas kinni kahtlustatuna pistise võtmises Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase, Eesti Päevaleht, 3. september 2010 (^[19]) ning esitas ka 23. septembril kahtlustuse Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse direktorile Mati Songisepale^[20], mille kohaselt on ta 2010. aasta suvel saanud pistisena sularaha, samuti on tasutud tema arveid. Kokku ulatub pistisena saadud summa üle 200 000 krooni.
• Paldiski ekslinnapea Jaan Mölder ületas võimu piire, kahjustas linna huve, kui sõlmis kahjulikke lepinguid ning kuldas lahkuvad ametnikud üle hüvitiste ja preemiatega. Tekitatud kahju suuruseks on audiitorifirma BDO Eesti andmetel 2,7 miljonit krooni, Äripaev.ee, 23. september 2010
• Narva endine abilinnapea Sofja Homjakova leppis enda süüdimõistmisega oma alluva kihutamises väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele, Eesti Päevaleht, 27. märts 2011
• Endine sotsiaalministeeriumi sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna astub mitmes kuriteos süüdistatuna (mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine, pistise nõudmine ning võtmine ja dokumendi võltsimine) kohtu ette, www.DELFI.ee, 27. juuni 2011
• Juunis 2011 süüdistas prokuratuur advokaat Viktor Kaasikut 10 000 euro suuruse pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule ning sai karistada kokkuleppemenetluse korras. Kaasik esitas avalduse advokatuurist lahkumiseks.^[21][22] Õispuu astus vahistamise järel välja Keskerakonnast ning lahkus ka töölt.
• Paldiski kogub rahvusvahelist kuulsust Eesti korruptsioonipealinnana, Delfi.ee, 18. juuni 2012
• Korruptandi tõttu tahab Brüssel tagasi üheksa miljonit eurot, Eesti Päevaleht, 18. september 2012
• Piirilinna poliitik-ärimehed on aastate jooksul kasutanud erinevaid skeeme linna vara arvel rikastumiseks, Äripäev, 24.10.2012

Korruptsioonijuhtumeid välismaal

• Sahkerdamine Soomes – hõlma all raha ei anta, Eesti Päevaleht 24. august 2009
• Brasiilias vahistati korruptsiooni eest kogu linnavalitsus Delfi, 2. september 2010
• Chirac vabastati miljonite eest korruptsiooni süüdistustest Delfi, 28. september 2010
• Briti leht paljastas korruptiivsed jalgpalliametnikud majandus24.postimees.ee, 17. oktoober 2010
• Kreeka hambutu võitlus korruptsiooniga majandus24.postimees.ee, 18. november 2010
• Soome endisele välisministrile esitati süüdistus altkäemaksu võtmises Delfi, 28. jaanuar 2011

Vaata ka

• Korruptsioonivaba Eesti
• Transparency International
• Organiseeritud kuritegevus Eestis
• Kreeka korruptsioon
• Korruptsioon Ukrainas
• Korruptsioon Venemaal
• Korruptsioonitaju indeks

Viited

Kirjandus

• "Korruptsioon – kuritegevuse varjus pool". Politseileht, 8/2004.

Välislingid

• Jüri Saar. Poliitiline korruptsioon: tavanorm, maitsevääratus või süütegu? Postimees, 27. mai 2012.
• Madis Hindre Eraettevõtluses levib endiselt arvamus, et altkäemaksu andmine on normaalne ERR, 14. aprill 2016

Tsitaadid Vikitsitaatides: Korruptsioon