Kreeka keel

Uuskreeka keele murded

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharévousa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.

Kreeka keel on flekteeriv keel.

Vanakreeka keel

 Pikemalt artiklis Vanakreeka keel

Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.–7. sajandist eKr, oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemere maadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-).

Kreeka tähestik

 Pikemalt artiklis Kreeka tähestik

Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks.

ΑΒΓΔΕΖΗΘΙΚΛΜΝΞΟΠΡΣΤΥΦ ΧΨΩ
αβγδεζηθικλμνξοπρσ/ςτυφχψω
a v g d e z i th i k l m n x o p r s t y f ch ps o

Vaata ka

Välislingid

Kreekakeelne Vikipeedia
Vikisõnastiku kategooria: Uuskreeka keel
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kreeka keel
  • Kreeka nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
Euroopa Liidu ametlikud keeled

bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | horvaadi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari

Allikas: Euroopa Liidu ametlik võrgukoht