Lausitz
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/86/Location_LUS2.svg/220px-Location_LUS2.svg.png)
Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia[1]) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lausitzi pindala on umbes 11 000 km² ja seal elab 1,4 miljonit inimest. Suurimad linnad on Cottbus (103 000 elanikku), Görlitz, Hoyerswerda ja Bautzen (kõigis 40 000 – 60 000 elanikku).
Lausitzis on hulgaliselt üle 700 meetri kõrgusi mägesid. Neist kõrgeim on merepinnast 793 meetri kõrgusele ulatuv Lausche Saksamaa ja Tšehhi piiril.
Ajalugu
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/09/Germanisch-Slawisch-Ungarisches_Mitteleuropa_um_1000.jpg/220px-Germanisch-Slawisch-Ungarisches_Mitteleuropa_um_1000.jpg)
Enne piirkonna ristiusustamist elasid Lausitzis lääneslaavlased, tänapäeva sorbide eellased. 1031. aastal Poolaga sõlmitud lepingu kohaselt läks Alam-Lusaatia piirkond Lausitzi margina Saksa-Rooma riigi Saksamaa kuningriigi Saksimaa hertsogiriigile ja hakkas pikapeale saksastuma.
Pikemalt artiklis Drang nach Osten
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/93/Mark_Lausitz%2C_Karte_Anno_1200.jpg/220px-Mark_Lausitz%2C_Karte_Anno_1200.jpg)
Ülem-Lausitzi (Horní Lužice) liidendas Böömi kuningas Jan Lucemburský Tšehhi kuningriigiga 1319. (Bautzen) ja 1329. aastal (Görlitz) ning Alam-Lausitzi (Dolní Lužice), endise Lausitzi margi, omandas Jani poeg Karel IV Brandenburgi markkrahvilt Otto V-lt 1367. aastal.
Ferdinand II kaotas Lausitzid 1635. aasta Praha rahuga Saksimaa kuurvürstile.
Teise maailmasõja järel asustati piirkonda ümber Tšehhist Sudeedimaalt ja Poolast pärit sakslased. Tänapäeval on sorbi keele oskajaid 20 000 – 30 000 ja selle leviala on viimase viiekümne aastaga tugevasti ahenenud.
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti Folkloorinõukogu CIOFFi maailmakongressil Bautzenis!, Eesti Folkloorinõukogu, Kuukiri.