Luuüdi

 See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]

Terminoloogia

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Ülesanded

Luuüdis toimub peamine hematopoees: erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad lümfotsüüdid lümfoidorganites).[3]

Kasvamise ajal on ülekaalus aktiivne ehk punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra), millest 4.–5. eluaastaks on osa muutunud rasvastunud ehk kollaseks luuüdiks (ladina keeles medúlla óssium fláva).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt lameluude punases luuüdis, näiteks koljuluudes, lülisamba lülides, puusaluudes, abaluudes, rinnakuluus, roietes. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse ehk kollase luuüdiga.[6][7]

Luuüdi strooma ehk toes koosneb valdavas enamikus kollasest luuüdist.

Histoloogia

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte, mis tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luuüdis asuvad osteogeensed rakud komplekteerivad uut luukudet.[9]

Luuüdi rakkude hulka kuuluvad hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb retikulaarsest sidekoest. Stroomas leidub lisaks retikulaarrakkudele järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.[10]

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
  2. ↑ Roosalu, 2010
  3. ↑ Nienstedt jt., 2011
  4. ↑ Nienstedt et al 2011
  5. ↑ Lepp, 2013
  6. ↑ Normaalne veri ja luuüdi
  7. ↑ Lepp, 2013
  8. ↑ Lepp, 2013
  9. ↑ Roosalu, 2010
  10. ↑ Marina Aunapuu (2016). Veterinaarhistoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 278–279.

Kirjandus

  • Sissekanne Terminologia Histologicas H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
  • Sissekanne Terminologia Anatomicas A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
  • "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
  • SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia-onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (PDF)
  • Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  • Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, ISBN 9985-829-36-0.
  • Arne Lepp. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välislingid

Vikisõnastiku artikkel: luuüdi
 Vikisõnastiku artikkel: üdi
 Vikisõnastiku artikkel: kondiüdi
Tsitaadid Vikitsitaatides: Luuüdi