Luuvalupäev

Luuvalupäev on eesti rahvakalendris tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril. Luuvalupäeva nimetus esineb meie vanemates kalendrites ja ka mitmed varasemad autorid mainivad luuvalupäeva (andmeid juba 18. sajandi trükistest).[1] Päev on alati olnud märgitud ka trükikalendrites.

Luuvalupäev oli puhkepäev – siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Luuvalupäeva kohta on usutavaid kirjeldusi vähe. Andmeid on Hiiumaalt ja läänepoolsest Lõuna-Eestist, sealgi on mõju avaldanud nii päeva nimetus kui ka läheduses olevate päevade kombestik.[2]

Boecler-Kreutzwaldi raamatus on päeva kirjeldatud nii: "Apolloniapäev, eestlaste juures varem luuvalopääv (Gliederschmerztag, 9. veebruaril) oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, selletõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö."[1]

Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia märtrisurma mälestuspäev.

Viited

  1. 1,0 1,1 Luuvalupäev (9.II).Eesti rahvakalender. vaadatud 3. veebruar 2024.
  2. Luuvalupäev, 9. veebruar. BERTA

Kirjandus

  • Ehsten abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten / von Johann Wolfgang Boecler mit Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Leipzig : Leopold Voss, 1854

Välislingid

  • Luuvalupäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
  • Luuvalupäev. Eesti rahvakalender.
Maarahva pühad

6. I kolmekuningapäev  • 13. I nuudipäev ehk kanutipäev  • 14. I taliharjapäev ehk korjusepäev  • 17. I tõnisepäev, ka jõuluemapäev  • 1. II pudrupäev  • 2. II küünlapäev  • 9. II luuvalupäev  • 22. II talvine peetripäev  • 24. II talvine madisepäev  • kihlakud: liugupäev ja tuhkapäev  • 9. III sirgupäev  • 17. III käädripäev  • 21. III pendipäev  • eidepäev  • urbepäev  • kevadine pööripäev  • kiigepüha  • suur neljapäev  • suur reede  • ülestõusmispühad  • 25. III marjapunapäev  • 1. IV karjalaskepäev  • 14. IV künnipäev  • maahingaus  • 23. IV jüripäev  • suvisted  • 9. V ligupäev, ka kevadine nigulapäev  • 25. V urbanipäev  • taevaminemispüha  • nelipüha  • suvine pööripäev  • 23. VI leedopäev  • 24. VI jaanipäev  • 29. VI suvine peetripäev  • 2. VII heinamaarjapäev, ka heinaleedo  • 10. VII seitsmevennapäev  • 13. VII karusepäev  • 25. VII jakobipäev  • 26. VII annepäev  • 29. VII olevipäev, ka jakepäev  • 10. VIII lauritsapäev, ka esimene rukkiema päev  • 15. VIII rukkimaarjapäev, ka suur rukkiema päev  • 24. VIII pärtlipäev, ka viimane rukkiema päev  • 8. IX ussimaarjapäev, ka ussiurguminemisepäev  • pekopäev  • sügisene pööripäev  • 21. IX sügisene madisepäev  • 29. IX mihklipäev, ka kasupäev  • 14. X kolletamispäev  • 26. X midruskipäev  • 28. X simunapäev  • 2. XI hingepäev  • 10. XI mardipäev  • 25. XI kadripäev, ka hanipäev  • 30. XI andresepäev  • 6. XII talvine nigulapäev  • 7. XII tõnnipäev  • 13. XII luutsinapäev  • 21. XII toomapäev  • 21.–24. XII jõulud  • 25. XII ajastaja päev 31. XII näärid  •