Mürkmadu

 See artikkel räägib maost; Rex Stouti raamatu kohta vaata artiklit Mürkmadu (Stout).
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka

Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Mürkmadusid leidub sugukondades mürknastiklased, rästiklased, merimadulased, pinnaserästiklased jt.

Mürkmadu on suhteline mõiste, kuna ka tagamürgihammastega maod eritavad saakloomadesse mürgina toimivat eritist.

Mürkmadude hammustuse käigus organismi sattuv süljenäärmete nõre ei oma mürgilaadset toimet mitte kõikidele organismidele ühetaoliselt. Nii võib Hoplocephalus perekonna maoliigi Hoplocephalus curtus isendi hammustus inimesele surmav olla, kuid Hoplocephalus variegatus ei ole surmav isegi väikestele neljajalgsetele ja inimesel põhjustab üksnes peavalu.[1]

Ka arenenud mürgiaparaadi olemasolu ei ole mitte alati mürkmao tunnuseks, nii on Trimesuri perekonda liigitatud madudel võimsam mürgiaparaat kui surmavalt mürgistel Naga-madudel (tänapäeval Naja), kuid surmav on nende hammustus üksnes väikestele saakloomadele.[1]

Enamik Colubridae sugukonna madusid on mürgitud või poolmürgised (liivamadu jt), kuid seda tuleb mõista nii, et nad pole üldjuhul inimesele ohtlikud peamiselt oma suu ja hammastiku ehituse tõttu. Aga nende hulgas on ka inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatavaid, näit bumslang.[2]

Osadel Colubridae sugukonna madudel puuduvad ülalõua eesosas nn pidevalt püstised kanaliga hambad (inglise erect grooved fang), osadel on nimetatud hambad ülalõua eesosas olemas ning sugukonnas leidub ka madusid, kellel kanaliga hambad paiknevad ülalõua tagaosas.[3]

Liigitus inimeste suhtes

Inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud maod jaotatakse lihtsustatult kaheks:

  • meditsiiniliselt olulised mürkmaod, kelle hammustus võib maohammustuse mürgistusi esile kutsuda;
  • farmakoloogiliselt tähtsad maod, kelle süljest eraldatakse mitmeid oluliste ravitoimetega molekule.[4]

Meditsiiniliselt olulised mürkmaod

Inimese suhtes loetakse mürkmadudeks valdavalt eesmürgihammastega (Proteroglypha ja Solenoglypha) maod.

Levilate kaudu

Maailma Terviseorganisatsioon (2010) liigitab inimeste suhtes meditsiiniliselt kõige olulisemad mürkmaod levilate lõikes järgmiselt[5]:

Must mamba kuulub maailma mürgisemate madude hulka. Ta on ka maailma kiireim madu.
    • Eastern sub-Saharan Africa
    • mürknastiklased: kitsaspea-mamba, Dendroaspis jamesoni, must mamba; Naja anchietae, Naja annulifera, Naja ashei, Naja haje, Naja melanoleuca, Naja mossambica, Naja nigricollis; rästiklased: lärmakas aafrikarästik, gabooni aafrikarästik, Bitis nasicornis;Echis pyramidum
    • Southern sub-Saharan Africa
    • mürknastiklased: kitsaspea-mamba, must mamba; Naja anchietae, Naja annulifera, Naja mossambica, Naja nigricincta, Naja nivea; rästiklased: lärmakas aafrikarästik
    • Western sub-Saharan Africa
    • mürknastiklased: Dendroaspis jamesoni, Dendroaspis polylepis, Dendroaspis viridis; Naja haje, Naja katiensis, Naja melanoleuca, Naja nigricollis, Naja senegalensis; rästiklased: lärmakas aafrikarästik, gabooni aafrikarästik, ninasarvik-aafrikarästik, Bitis gabonica rhinoceros; harilik sarvikrästik; Echis jogeri, Echis leucogaster, Echis ocellatus
  • Aasia ja Austraalia
    • Kesk-Aasia
    • mürknastiklased: Naja oxiana; rästiklased: eefa; Gloydius halys; gürsa.
    • Ida-Aasia
    • mürknastiklased: Bungarus multicinctus; Naja atra; rästiklased: Cryptelytrops albolabris; Daboia siamensis; Deinagkistrodon acutus; Gloydius blomhoffii, Gloydius brevicaudus; Protobothrops flavoviridis, Protobothrops mucrosquamatus; Viridovipera stejnegeri
    • Lõuna-Aasia
    • mürknastiklased: Bungarus caeruleus, Bungarus niger, Bungarus sindanus, Bungarus walli; Naja kaouthia, india kobra, Naja oxiana; rästiklased: Cryptelytrops erythrurus; Daboia russelii, eefa; Hypnale hypnale; gürsa
    • Kagu-Aasia (va Indonesian West Papua)
    • mürknastiklased: Bungarus candidus, Bungarus magnimaculatus, Bungarus multicinctus, Naja atra, Naja kaouthia, Naja mandalayensis, Naja philippinensis, Naja samarensis, Naja siamensis, Naja sputatrix, Naja sumatrana; rästikalsed: Calloselasma rhodostoma; Cryptelytrops albolabris, Cryptelytrops erythrurus, Cryptelytrops insularis; Daboia siamensis; Deinagkistrodon acutus
    • Australo-Papua (ka Indonesian West Papua)
    • mürknastiklased: Acanthophis laevis; Notechis scutatus; taipan; Pseudechis australis, Pseudonaja affinis, Pseudonaja mengdeni, Pseudonaja nuchalis, Pseudonaja textilis
  • Ameerika
    • Põhja-Ameerika
    • rästiklased: Agkistrodon bilineatus, Agkistrodon contortrix, Agkistrodon piscivorus, Agkistrodon taylori; Bothrops asper, Crotalus adamanteus, Crotalus atrox, Crotalus horridus, Crotalus oreganus, Crotalus simus, Crotalus scutulatus, Crotalus totonacus, Crotalus viridis
    • Lõuna-Ameerika
    • rästiklased: Bothrops alternatus, Bothrops asper, Bothrops atrox, Bothrops bilineatus, Bothrops brazili, Bothrops diporus, Bothrops jararaca, Bothrops jararacussu, Bothrops leucurus, Bothrops mattogrossensis, Bothrops moojeni, Bothrops pictus, Bothrops venezuelensis; õud-lõgismadu; bušmeister.

Mürkmaod maoperekondade lõikes

Kobra

 Pikemalt artiklis Kobra

Kobra perekonda kuuluv india kobra (Naja naja, Naga tribudians) sülg on surmav pea kõigile selgroogsetele, välja arvatud osad maod.[1]

Mürkmadude loend

Maod, kelle hammustus võib inimestel esile kutsuda maohammustuse mürgistuse:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Edward Nicholson, Indian Snakes,An elementary Treatise on ophiology with a descriptive catalogue of the snakes found in India and the adjoining countries, 2nd ed, Higginbotham and Co.,lk 144–145, 1874, Veebiversioon (vaadatud 14.10.2013) (inglise keeles)
  2. ↑ Loomade elu 5:291.
  3. ↑ Loomade elu 5:242.
  4. ↑ C Paulchamy,Pharmacological perspectives of snake venoms from Viperidae family, © 2013 Internet Scientific Publications, LLC., veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
  5. ↑ WHO,Guidelines for the Production Control and Regulation of Snake Antivenom Immunoglobulins, 2010, lk 14 – 15, veebiversioon (vaadatud 17.05.2014) (inglise keeles)

Välislingid

  • Hideyo Noguchi, Snake venoms; an investigation of venomous snakes with special reference to the phenomena of their venoms, Washington, Carnegie Inst., 1909, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2103) (inglise keeles)
  • Kenneth V. Kardong,THE EVOLUTION OF THE VENOM APPARATUS IN SNAKES FROM COLUBRIDS TO VIPERIDS & ELAPIDS, Mem. Inst. Butantan, 46: 106–118, 1982, Veebiversioon (vaadatud 13.10.2013) (inglise keeles)
  • P. Gopalakrishnakone, Sea Snake Toxinology, 1994, Singapore University Press, ISBN 9971 69 1930, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
  • J. Descotes, Human Toxicology, lk 770- 789, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.11.2013) (inglise keeles)
  • Mark O'Shea, "Venomous Snakes of the World", 2005, New Holland Publishers Ltd, ISBN 978 1 84773 086 2, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  • 10 Most Venomous Snakes on Earth, veebiversioon (vaadatud 13.01.2014) (inglise keeles)
  • RAE ELLEN BICHELL, From Genes To Fangs: Snake Venom Recipes Remain Mysterious, 10. juuni 2014, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014) (inglise keeles)