Makedoonlased
Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik.
Makedoonlased kõnelevad makedoonia keelt. Enamik makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makedoonlased on serblaste ja bulgaarlaste lähedane sugulasrahvas.
Makedoonlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt 2–2,2 miljonit, neist elab Makedoonias 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 1 297 981 (64,2% rahvastikust).[1]
Makedoonlased on kujunenud algasukate traaklaste, illüürlaste ja muistsete makedoonlaste segunemisel 6.–7. sajandil saabunud slaavi hõimudega.
Vaata ka
- Makedooniaalbaanlased
Viited
- ↑ http://www.stat.gov.mk/Publikacii/knigaXIII.pdf
- v
- r
Põhja-Makedoonia artiklid
Antiikaeg | Paioonia · Pelagoonia · Vana-Makedoonia (Ülem-Makedoonia) · Dardaania Kuningriik · Rooma provints · Rooma diötsees |
---|---|
Keskaeg | |
Osmanite Riik | Osmanite Riik · Karpoši mäss · Rahvuslik ärkamine · Ilinden–Preobraženie ülestõus (Kruševo Vabariik · Kruševo manifest) · Balkani sõjad · Bukaresti leping |
Jugoslaavia | Esimene maailmasõda (Bulgaaria okupatsioon) · Lõuna-Serbia · Vardar Banovina · Teine maailmasõda (sõda Jugoslaavia Makedoonias · Sõltumatu Makedoonia · Makedoonia Rahvavabastuse Fašismivastane Assamblee) · Rahvavabastusrinne (Kreeka kodusõja põgenikud) · Sotsialistlik Vabariik · 1963. aasta Skopje maavärin |
Vabariik | 2001. aasta ülestõus (Ohridi raamleping) · 2012. aasta rahvastevaheline vägivald · 2015. aasta meeleavaldused · 2016. aasta meeleavaldused · 2017. aasta tormijooks parlamendile · 2018. aasta Prespa leping |
Balkani poolsaar · Linnad · Keskkonnaprobleemid · Mäed · Mäed · Geoloogia · Elusloodus
Põllumajandus · Keskpank · Raha · Energeetika · Börs · Telekommunikatsioon · Turism · Transport
Rahvastik · Haridus · Põhja-Makedoonia rahvastik#Rahvuslik koosseis (makedoonlased · albaanlased · mustlased) · Keeled · Religioon
Kultuur | Hümn · Arhitektuur · Filmikunst · Vapp · Toit · Lipp · Vapiettepanek · Kirjandus · Massimeedia · Muusika · Riigipühad · Raadiojaamad · Sümbolid · Televisioon · UNESCO maailmapärand |
---|