Maksapõletik

Maksapõletik ehk hepatiit (lad hepatitis) on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik.^[1] Maksapõletikku esineb nii inimestel kui ka loomadel.

Roomajatel

Madudel

Madudel esineb maksas põletikku.

Imetajatel

Inimestel

Inimestel esinevaid maksapõletikke klassifitseeritakse mitmeti.

A-maksapõletik ehk A-hepatiit
B-maksapõletik ehk B-hepatiit
C-maksapõletik ehk C-hepatiit
D-maksapõletik (koos B-hepatiidi viirusega) ehk D-hepatiit
E-maksapõletik ehk E-hepatiit
h.non-A-non-B ("ei-A-ega-B"-hepatiit) jpt.

Maksapõletikke jaotatakse tekkimise põhjuste järgi: kas infektsioosne ehk nakkuslik, ainevahetuslik – alimentaarne või toksiline.

Nakkuslike maksapõletike põhjustajad

Viirused

Hepatiidiviirused:
- A-hepatiidi viirus
- B-hepatiidi viirus
- C-hepatiidi viirus
- D-hepatiidi viirus (koos B-hepatiidi viirusega)
- E-hepatiidi viirus

Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed sugukonda Herpesviridae kuuluvad viirused:

- - Epsteini-Barri-viirus
  - tsütomegaloviirus
  - Herpes-simplex-viirus
  - tuulerõugeviirus
- mumpsiviirus
- punetiseviirus
- adenoviirused
- enteroviirused/Coxsackie viirus jt.

Bakterid ja seened

Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed bakterid ja seened:

- Coxiella burnetii: Q-palavik
- Mycobacterium tuberculosis – tuberkuloosi mükobakter
- leptospiroosid
- Treponema pallidum pallidum (süüfilis)
- Salmonella ja Shigella bakterid
- Rickettsia prk
- Borrelia
- Candida jt.

Parasiidid

Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed parasiidid:

- plasmoodiumid (malaaria)
- amööbid
- Leishmania (leišmaniaas)
- Toxoplasma gondii (toksoplasmoos)
- ehhinokokkid (ehhinokokoos)
- maksakaanid
- solkmed jt.

Mürgistuse tekitatud hepatiit

Pikemalt artiklis mürgistuse tekitatud hepatiit

Mürgistuse tekitatud hepatiit (lad hepatitis noninfectiosa toxica) on maksapõletik, mille põhjustaja võib olla

alkoholhepatiit – alkoholi liigtarvitamisest ehk mürgistusest tekkinud;
ravimtekkene maksapõletik – võib olla põhjustatud pikemaaajalisest selliste ravimite (toimeaine) manustamisest nagu diklofenak, chlorpromazin, isoniazid, paratsetamool, methotrexat, chelidonium jpt.

Lisaks võivad maksapõletikku põhjustada kiiritusravi, sarkoidoos, autoimmuunne hepatiit, tsirroos ja ka sapipõiepõletik, sapiteedepõletik, vastsündinu hepatiit, kroonilised maksapõletikud, mitmed hea- ja pahaloomulised kasvajad.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 258:2004.

Välislingid

Olaf F. Weber, Ulrike Protzer,Comparative Hepatitis, Birkhäuser Verlag, 2008, ISBN 978 3 7643 8557 6, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.11.2013) (inglise keeles)
Ivanova, A.; Tefanova, V.; Reshetnjak, I.; Kuznetsova, T.; Geller, J.; Lundkvist, Å.; Janson, M.; Neare, K.; Velström, K.; Jokelainen, P.; Lassen, B.; Hütt, P.; Saar, T.; Viltrop, A.; Golovljova, I. (2015). "Hepatitis E Virus in Domestic Pigs, Wild Boars, Pig Farm Workers, and Hunters in Estonia". Food Environ Virol. 7 (4): 403–412. DOI:10.1007/s12560-015-9210-8. PMID 26141050.
Lassen, B.; Janson, M.; Neare, K.; Tallo, T.; Reshetnjak, I.; Kuznetsova, T.; Viltrop, A.; Golovljova, I.; Jokelainen, P. (2017). "Prevalence of Antibodies Against Hepatitis E Virus in Veterinarians in Estonia". Vector Borne Zoonotic Dis. 17 (11): 773–776. DOI:10.1089/vbz.2017.2122. PMID 28933680.