Mazsalaca

läti

Mazsalaca

Baznīcas iela (Kiriku tänav) Mazsalacas

Mazsalaca vapp

Pindala

2,9 km² (2023)^[1]

Elanikke

1105 (1.01.2023)^[2]

Koordinaadid

57° 52′ N, 25° 3′ E

Mazsalaca (läti^ⓘ) (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.

Kaitstavad objektid

Looduskaitse all on Mazsalaca tamm ümbermõõduga 4,05 meetrit, Mazsalaca kalmistu mänd ümbermõõduga 1,3 meetrit, künnapuu ümbermõõduga 5,2 meetrit, Vilkači mänd ümbermõõduga 1,54 meetrit, Šķesteri pajud, Valtenbergi mõisapargi palsamnulg ümbermõõduga 2,03 meetrit, Valtenbergi mõisapargi kask ümbermõõduga 3,05 meetrit, Valtenbergi mõisapargi pärn ümbermõõduga 3,65 meetrit, Valtenbergi tamm ümbermõõduga 4,85 meetrit ja pärnad ning saar Parka iela alleel (looduskaitse all on ka allee tervikuna). Linna lääneosa jääb Salatsi oru loodusparki.^[3]

Riikliku tähtsusega muinsusmälestistest asuvad linnas Valtenbergi mõisakompleks, lisaks peahoonele veel ait, tall ja pargipaviljon. Samuti on kaitse all Väike-Salatsi kiriku orel ja altar.^[4]

Ajalugu

Muinasajal kuulus piirkond liivlaste Metsapoole maakonda. Linna lähedal asus liivlaste Mazsalaca muinaslinnus. Aastal 1528 rajati Valtenbergi mõis, aastal 1533 on esimest korda kirjalikult mainitud sealset kirikut. Aastal 1697 uuendati kuningas Karl XI käsul kirikut, aga aastal 1890 ehitati selle asemele uus.

Asula hakkas arenema aastal 1861, mil toonane Mazsalaca mõisa omanik Arnold Julius von Vietinghoff (1833–1918), 1887. aastast Vietinghoff-Riesch, lubas sellele alale maju ehitada, ka valmis umbkaudu tollasel ajal esimene üle Salatsi jõe viiv sild. Aastaks 1918 oli Mazsalacast saanud 1100 elanikuga alev. Linn aastast 1928. 2009. aastani kuulus Valmiera rajooni.

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Mazsalaca raudteejaamani liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. Aastail 2009–2021 asus seal Mazsalaca piirkonna keskus.

Elanikkond

214 (1881)
860 (1914)
906 (1920)
1492 (1935)
2158 (1959)
2354 (1970)

2170 (1979)
2105 (1989)
1726 (2000)
1301 (2011)
1080 (2021)

Vaata ka

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024